Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis tööturu osapooltele arvamuse avaldamiseks muutuvtunni kokkulepete pilootprojekti vaheanalüüsi, millele ootab tagasisidet 15. septembrini 2023. Tähtajaline seadusemuudatus katsetas jaekaubandussektori töölepingutes tööaja paindlikust.
“Pilootprojekti esmased tulemused näitavad, et huvi muutuvtunni kokkulepete järele on olemas. Peame omalt poolt koos partneritega veel sättima tingimusi, mis teeks tööandjatele lepingute kasutamise lihtsamaks”, sõnas majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo. “Paindlikkus töösuhetes aitab kaasa majandusele, kuid samal ajal peaks see pakkuma ka piisavat kaitset ja ohutut töökeskkonda töötajatele.“
Muutuvtunni kokkulepete pilootprojekt võimaldas 15. detsembrist 2021 kuni 14. juunini 2024 pakkuda osaajaga töölepingulistele töötajatele jaekaubandussektoris võimalust teha lisaks oma tavapärasele tööajale täiendavaid töötunde.
Kokkulepet katsetati just jaekaubanduses, kuna sealsed töötunnid kõiguvad hooajaliselt seoses näiteks kampaaniate või pühade- ja puhkuseperioodidega. Muutuvtunnikokkulepe aitab sektoris tööaega paremini korraldada ning tulla toime, kui töömaht ja tööjõuvajadus võivad kõikuda või ajutiselt suureneda. Töölepinguga töötades tagatakse töötajatele ka suurem kaitse võrreldes seni kaubandussektoris sageli sellistes olukordades eelistatud käsundus- või töövõtulepingutega.
Muutuvtunde kasutanud tööandjad soovivad ka pärast piloodi lõppu nende kasutamist jätkata, küll aga leebematel tingimustel. Peamise kriitikana toovad tööandjad välja suurt halduskoormust ning kaasnevaid kulusid tööaja arvestuse programmide arendusele. Seetõttu on võimalik, et ka paljud tööandjad, kes muutuvtunni kokkulepete kasutamisest algselt loobusid, oleksid valmis neid kasutama lihtsustatud tingimustel. Töötajate esindajad leiavad, et erikokkuleppeid tuleks soodustada kollektiivlepingute, mitte eriregulatsioonidega, kuid on ka neid, kes tervitavad muutuvtunni kokkulepetega kaasnevat tööaja paindlikkust ja võimalust kokkulepe sõlmida.
Muutuvtunni kokkuleppe võib sõlmida töötajaga, kes töötab osalise tööajaga seitsmepäevase ajavahemiku jooksul 12 tundi või enam (st töötab vähemalt 0,3 koormusega) ja kelle tunnitasu on vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär. Selle koostamise peab algatama töötaja kirjalikus vormis. Muutuvtunni kokkuleppeid võib kasutada vähemalt 6 töötajaga ettevõttes, kuna neid võib sõlmida kuni 17.5 % ettevõtte töötajatega. Samuti peab tööandja muutuvtundide üle eraldi arvestust pidama, sh tuleb muutuvtunde pakkuda 24 tundi ette ja töötaja peab kinnitama muutuvtundide vastuvõtmise kirjalikult.
Ettepanekute põhjal valmib analüüsi lõplik versioon.
Valitsuse tegevusprogrammi kohaselt tuleb majandus- ja infotehnoloogiaministril esitada valitsusele muutuvtunni kokkulepete analüüs ja ettepanekud jaanuaris 2024.
