Energia- ja toormehindade hüppeline tõus ja Venemaa sõda Ukrainas viisid Eesti majanduse 2022. aasta teises pooles langusesse. Kuigi majanduslanguse mõju jõudis juba osaliselt ka tööturule, püsis hõive siiski suur, tööturul osalemise määr kõrge ning tööpuudus väike. Töökohti aitas säästa see, et üldiselt said ettevõtted tootmiskulu suurenemise edasi kanda oma toodangu hinda ja säilitada kasumlikkuse. Nii oli võimalik vältida tööjõukulude kärpimist ja seeläbi ka suuremaid koondamisi.
Tööhõive kasv 2022. aasta teises pooles võrreldes aasta esimese poolega peatus ning hõive vähenes nendes tegevusharudes, mida kriisid kõige otsesemalt tabasid, eelkõige töötlevas tööstuses. Hõivatute arv aga kokkuvõttes ei kahanenud. Võib arvata, et ettevõtted ootavad majanduskeskkonna paranemist ning soovivad vajalike oskuste ja kogemustega töötajaid ettevõttes hoida, sest pikaajaliselt valitseb tööturul endiselt tööjõupuudus. Hõive edasist arengut silmas pidades on positiivne uudis see, et vabade töökohtade arv töötukassa portaalis on alates 2022. aasta oktoobrist püsinud stabiilne ja kuigi tööandjate hõiveootused muutusid pessimistlikumaks, on need vaid mõõdukalt allpool pikaajalist keskmist.
Ka töötuse määr püsis 2022. aasta teises pooles tööjõu-uuringu andmetel stabiilne, kuigi tööjõus osales varasemast suurem osa tööealistest inimestest. Registreeritud töötuid oli 2023. aasta esimese kvartali lõpus ligikaudu 10 000 võrra rohkem kui aasta varem: umbes kaks kolmandikku kasvust tulenes Ukraina sõjapõgenike lisandumisest töötukassa registrisse ja üks kolmandik peegeldas tagasilööke majanduses. 2023. aasta märtsis registreeritud töötuse kasv peatus hooajalisi tegureid arvesse võttes.
Tööjõupakkumisele on suurt mõju avaldanud Ukraina sõjapõgenike lisandumine tööturule. Statistikaameti esialgse hinnangu kohaselt oli 2023. aasta 1. jaanuari seisuga asunud Eestisse elama 31 594 Ukraina sõjapõgenikku, ajutist kaitset omasid märtsi lõpu seisuga ligikaudu 40 000 inimest. Võrreldes teiste riikidega on sõjapõgenikud olnud suhteliselt edukad Eestis töö leidmisel, kuid peamiselt keelebarjääri tõttu töötavad nad sageli madalamat kvalifikatsiooni eeldaval ametikohal, kui nende ettevalmistus võimaldaks.
Majanduskeskkonna halvenemine kahandas töötajate läbirääkimisjõudu palgaläbirääkimistel. Kuigi aastavõrdluses oli mullu keskmise palga kasv hoogne, oli see tunduvalt aeglasem kui tarbijahindade kasv. Neljandas kvartalis aga hinnatõus pidurdus ja ka ostujõu kahanemine peatus. Edaspidi hoogustab keskmise palga kasvu töötajate surve taastada hinnakasvu mõjul kahanenud ostujõudu ja valitsemissektori kiirenenud palgatõus. Juba praeguseks on Eestis tootmine märgatavalt kallinenud ning edasist tööjõukulude kasvu mõjutab see, mil määral õnnestub ettevõtjatel edaspidigi oma kulude kasvu toodangu lõpphinda edasi kanda.
