Tervise- ja tööminister Urmas Kruuse algatas määruste muudatused, millega leevendatakse oluliselt välisarstide Eestis tööle lubamise tingimusi. Eelkõige puudutab see Venemaalt ja mujalt endise nõukogude liidu aladelt tulevaid arste, kellel on  kõige suurem huvi Eestis töötada.

Ministril on kavas kaotada erialase väljaõppe miinimumnõue ja lubada puudulikku koolitust kompenseerida eelneva töötamisega. Kui erialatunnistus on saadud
vähem kui viis aastat tagasi, siis ei ole vaja ka töökogemust.

Sobivustest muudetakse edaspidi ainult teoreetiliste teadmiste kontrolliks õppekavas läbimata ainetes. Testi võib teatud tingimustel sooritada ka teistes keeltes peale eesti keele. See paneb suured tasustamata lisakohustused Tartu ülikooli arstiteaduskonnale, sest igale taotlejale tuleb sisuliselt koostada individuaalne sobivustest.

Euroopa Liidu ja Eesti seaduste järgi võib kolmandate riikide arste tööle lubada vaid juhul, kui nende koolitus vastab kehtivatele miinimumnõuetele. Eriarstid peavad olema läbinud Eesti residentuuri kestusele ja programmile vastava väljaõppe ning vähemalt kolm aastat erialal töötanud. Arstide liidu hinnangul on eriarsti väljaõppe asendamine lihtsalt töökogemusega Euroopa õigusega vastuolus. Tegemist on ka meie noorte arstide ebavõrdse kohtlemisega, kuna nemad peavad eriarstiks saamiseks endiselt kolm kuni viis aastat residentuuris õppima.

Plaanitavate muudatuste eesmärk tundub olevat kohendada määrused vastavaks terviseameti tõlgendustele, mis õiguskantsleri hinnangul ei ole Eesti praeguste õigusaktidega kooskõlas.

Arstide liit ja arstlikud erialaseltsid on mitu aastat nõudnud, et Terviseamet ei annaks töölube nõutava koolituseta eriarstidele. Suurimaks mureks on see, et enne tööleasumist ei kontrollita sisserändajatest arstide praktilist erialast pädevust ega ka keeleoskust.  Puuduliku kvalifikatsiooniga kolleegidega on juba kokku puutunud anestesioloogid, kirurgid, neuroloogid ja teisedki spetsialistid. Arstide vähesuse tõttu haiglajuhid ilmnenud probleeme ei avalikusta ja patsientidel on raske erialaoskusi hinnata. Arstkond peab lubamatuks järeleandmisi arstiabi kvaliteedis ja patsientide ohutuse tagamises.

Ükski sel perioodil ametis olnud ministritest, ei Hanno Pevkur, Taavi Rõivas ega Urmas Kruuse, ei ole olukorda lahendanud. Seadusega ettenähtud järelevalvemenetluse asemel tellis tervise- ja tööminister Kruuse auditi, mis kestis pool aastat. Tulemusi ei ole seni avaldatud, minister on lubanud neid tutvustada 24. märtsil väga piiratud ringis.

"Varasematel aruteludel lepiti kokku, et edasine tegevus otsustatakse auditi alusel koos arstkonna esindajatega, seetõttu tulid paari päeva eest saabunud uute määruste eelnõud arstide liidule üllatusena ja erialaseltsidele neid ei saadetudki," ütles arstide liidu president Lembi Aug. Ta lisas, et ministeeriumi selline tegevus on vastuolus Euroopa Liidus tunnustatud hea halduse tavaga ja näitab taas vajaliku pädevuse puudumist tervishoiukorralduses.

Mis motiveerib terviseametit kahtlase pädevusega arste Eestisse lubama ja miks on peagi ilmselt ametist lahkuval ministril nii kiire registreerimistingimuste lihtsustamisega, ei ole teada.