Riigiametnike palgaandmete analüüs näitas, et võrreldes 2022. aasta aprilli 2023. aasta aprilliga oli terve rea avalike teenistujate ja ametnike palk teinud läbi suure tõusu ning palgatõusuprotsendid on isegi suuremad kui Eesti mullune inflatsiooninumber ja katavad lahedalt hinnatõusu, kirjutab Postimees.

Rahandusministeeriumi avaldatud andmetes torkab statistiliselt suurima palgakasvuprotsendiga silma politsei- ja piirivalveamet (PPA): palgad kasvavad korraga üle 50 protsendi, suurim hüpe ühe ametniku sissetulekus oli koguni 72 protsenti. See puudutab patrullpolitseinikke, aga ka ameti peadirektorit ennast.

Sellele on PPA-l loogiline seletus. Kolm suurima palgatõusuga politseinikku olid mullu 1. aprilli seisuga PPA-s tööl sisekaitseakadeemia õpingute kõrvalt, mil palgatase on politseilise hariduse omandanud ametniku omast madalam. Praeguseks on nad kooli lõpetanud ja töötavad täiskohaga.

Patrullpolitseiniku palk on vastavalt 2050 eurot Ida-Virumaal ja Harjumaal ning 1850 eurot mujal. Üks neist politseinikest täidab ajutiselt uurija ülesandeid ja sellel ajal makstakse talle uurija palka 2240 eurot. Sellest ka viimase 72- ning teise kahe 58- ja 68-protsendiline palgakasv, kirjutab Postimees.

PPA-s töötab ka rida ostujuhte, kes said samuti kopsaka palgakasvu – kõigile võrdselt 51 protsenti ja 815 eurot juurde, kokku 2415 eurot. PPA selgituste kohaselt on nende tugiteenuste ja administratiivsete tööde palgatase aastaid olnud madalam turu keskmisest ja palgatõus on seotud selle korrigeerimisega.

Kuid hästi läks ka ühel arhivaaril, kes kasvatas oma sissetulekut 500 euro võrra. Lisaks üldisele palgatõusule tõusis ta kõrgemale palgatasemele, sest ta koolitab inimesi, on toeks teistele arhivaaridele ja töötab tundlikemate materjalidega, selgitas PPA.

Ka praegune PPA peadirektor Egert Belitšev kasvatas oma palka 2000 euro võrra juba enne peadirektori ametisse asumist. Tema täitis PPA peadirektori ülesandeid alates märtsi lõpust ja sellest ajast sai ta ka peadirektori palka, mis on 40 protsenti suurem tema aasta varem teenitud palgast, ulatudes nüüd 7000 euroni.

PPA personalibüroo juhi Katre Loo sõnul on PPA-s palka tõstetud riigieelarvest saadud lisaraha ja sisemiste ümberkorralduste arvelt. “Viimane palgatõus oli jaanuaris, mille tulemusena tõusis PPA töötajate keskmine palk keskmiselt 23 protsenti võrreldes 2022. aasta jaanuariga. Näiteks, kui toona oli patrullpolitseiniku miinimumpalk 1500 eurot, siis nüüd saame patrullpolitseinikele maksta 1850 eurot. Palk tõusis kõikides PPA tööliinides,” selgitas Loo.

Tema sõnul on oluline, et nad said tõsta palka kõikidel asutuste töötajatel, mitte ainult eesliini politseinikel. “Võistleme nii tugiteenuste kui ka näiteks IT- ja majandusvaldkonnas erasektoriga, kuid meie tugiteenuste, nagu juristide ja logistikute palgad olid aastaid keskmisest madalamad,” rääkis Loo. “Pärast viimast tõusu on meie palgad turuolukorraga rohkem vastavuses.”

66 protsendi võrra on tõusnud palgad ka häirekeskuse paaril päästekorraldajal. Keskuse selgituse kohaselt olid need ametnikud aasta tagasi veel õpipoisi rollis ja seetõttu ei teeninud täispalka, kuid nüüd on õpingud lõppenud ja palk on väljaõppele vastav.

Tähelepanuväärne on ka riigikantselei protokollijuhi Piia Pärna ligi 2000-eurone palgakasv. Protsentides on tõus samuti korralik – 63 protsenti. Riigikantselei kommunikatsiooninõunik Diana Lorentsi sõnul on tegemist tähtajalise muutusega, mitte palgatõusuga.

“Septembrikuus toimub Eestis Avatud Valitsemise Partnerluse tippkohtumine, mille korraldamise eest vastutab Riigikantselei. Lisaks Riigikantselei teenistujate palgatõusule on protokollijuhi töötasu tähtajaliselt suurendatud seoses tippkohtumise ettevalmistamise ja läbiviimisega,” selgitas Lorents. “Tippkohtumise protokolliliini juhtimine lisaks igapäevasele protokollivaldkonna juhtimisele toob kaasa väga suure töömahu ja vastutuse kasvu.”

Avatud Valitsemise Partnerluse ettevalmistused Riigikantseleis algasid 2023. aasta algusest, tippkohtumise korraldamise, läbiviimise ja kokkuvõtete tegemisega seotud ülesanded jätkuvad septembri lõpuni.

Sotsiaalkindlustusametis said kopsaka palgatõusu mõned võlahaldurid ja arestinõuete menetlejad, kelle palgatõus jääb 46-65 protsendi sisse, ulatudes nüüd 1700 ja 1900 euroni. Amet põhjendas seda suure mahajäämusega muu palgaturuga võrreldes: ameti 33 tööperest 22 tööperes oli 2022. aasta avaliku teenistuse palgaturu-uuringu andmete põhjal mahajäämus tööpere tööde mediaantasemetega vahemikus -3 kuni -41 protsenti, keskmiselt oli mahajäämus -19 protsenti.

Palkade korrigeerimiseks eraldati sotsiaalkindlustusametile riigieelarvelisi vahendeid ning käesoleva aasta alguses ka palkade tõstmine toimus, selgitas sotsiaalkindlustusameti personaliosakonna juhataja Marja Pille. “Tahame maksta sama töö tegijatele üksuses sama palka ja viisime põhipalgad konkreetse töö eest võimalikult lähedale tööpere vastavale mediaantasemele palgaturul,” lausus Pille.

Sotsiaalkindlustusameti sissenõudmisega tegelevas üksuses on mehitatud kokku 11 teenistuskohta, sealhulgas üksuse juht. Pensionide tulumaksuarvestuses ning perehüvitistes hiljuti toimunud muudatused on toonud kaasa suurema inimtööjõu mahu vajaduse ka sissenõudmiste valdkonnas, kuna tehnoloogiline tugi muudatuste elluviimisel ei võimalda täna kõiki samme protsessis automatiseerida.

“Et hoida kvalifitseeritud inimesi ja motiveerida inimesi sooritama keerukamaid tööülesandeid suurema vastutuse ulatuse ja suuremate töömahtudega üksust suurendamata, korraldasime töid üksuses mõnevõrra ringi ja korrigeerisime palkasid selliselt, et katsime puudujäägid avaliku teenistuse palgaturu mediaantaseme ja sotsiaalkindlustusameti brutopalkade tasemete vahel,” ütles Pille.

Mahajäämus üksuse palkades oli avaliku teenistuse palgaturu-uuringu 2022. aasta andmete põhjal 385-850 eurot bruto kuupalgas.

Statistikaametis on mõnel ametnikul palgad samuti kasvanud tuhande euro ringis. Suurim palgakasv on olnud 60 protsenti ja 1200 eurot, väiksemad 1000 eurot ehk 50 ja 59 protsenti. Puudutavad need juhtivanalüütikuid ja analüütikuid, kelle palk on nüüd 3000 euro ringis: ühel juhtivanalüütikul 3200, teisel 3000 ja kolmandal 2900 eurot kuus.

“Statistikaametil ei ole lähiaastatel olnud võimalusi töötasusid süsteemselt korrigeerida, mistõttu oli töötajaid, kelle tööperede, st ülesannete keerukuse ja vastutuse tase ning töötasud ei olnud vastavalt ülesannetele muutunud mitmeid aastaid. Vaatasime sel aastal kõigi tööperede ja töötajate töötasud individuaalselt läbi. Seega on konkreetsed palkade kasvuprotsendid märk laiemast statistikaameti töötajate palkade mahajäämusest, mida vähendades oleme suutnud pidurdada suure personali voolavuse ja taganud mõneks ajaks töörahu ja sisemise palgaõigluse,” ütles statistikaameti peadirektor Urmet Lee.

2022. aasta palkade koondraporti kohaselt on statistikaameti palgapositsioon võrreldes 2021. aastaga vähenenud ning võrreldes teiste ametite ja inspektsioonidega teeniti üheksa protsenti madalamat tasu. Kui ametite ja inspektsioonide võrdlusgruppi kaasata ka õigus- ja siseturvalisuse asutused, siis teeniti statistikaametis 15 protsenti madalamat palka kui eeltoodud asutustes keskmiselt.

“Meie inimesed on ameti jaoks väga väärtuslikud olenemata spetsialisti tasemest ning oleme püüdnud leida palgamuudatusteks ka erinevaid lahendusi, näiteks vähendasime oluliselt kontoripinda. Andmeanalüüsi oskusega inimesed on tööturul väga hinnatud ja konkureerime nii andmeanalüüsi tööperes, aga ka kõikides teistes valdkondades ülejäänud avaliku kui ka erasektoriga, mistõttu on oluline pakkuda konkurentsivõimelisemat töötasu,” lisas Lee.