Statistikaameti ajakasutuse uuringu andmetel ei võta ligi veerand Eesti töötajatest üldse ametlikku puhkust.
Statistikaameti 2010. aasta ajakasutuse uuringu andmetel ei viibinud viimase 12 kuu jooksul üldse puhkusel 24 protsenti töötajatest, kirjutab statistikaameti analüütik Yngve Rosenblad statistikablogis.
"On muidugi töösuhteid, kus puhkuse võtmine ei tulegi päevakorda, näiteks lühemad tähtajalised tööd. Samuti on teatud tööhõivevorme, näiteks ettevõtjad või talupidajad, kes oma puhkamist sageli korralise puhkusena ei käsitle. Seetõttu on puhkuse võtmist kohasem vaadata tähtajatu lepinguga palgatöötajate hulgas, keda on kõigist tööga hõivatutest ligi 90 protsenti," märkis Rosenblad.
Tähtajatu lepinguga palgatöötajatest ei võtnud viimase aasta jooksul üldse puhkust 14 protsenti. Mittepuhkamine on sagedasem madalama haridustasemega ning väiksema sissetulekuga töötajate seas. Kui alg- ja põhiharidusega töötajatest ei võtnud puhkust 27 protsenti, siis kõrgharidusega töötajatest vaid üheksa protsenti. Puhkamata on jaksu tööd teha ka noortel — 15–24-aastastest töötajatest ei puhanud 32 protsenti. Mida vanemaks töötajad saavad, seda vähemaks jääb neid, kes puhkuseta tööd teevad. Erasektoris on puhkajaid tunduvalt vähem kui avalikus sektoris. Kui riigiasutustes ei olnud aasta jooksul üldse puhkusel viis protsenti töötajatest, siis erasektoris 17 protsenti.
Tegevusalade võrdluses on ametliku puhkuse võtjaid vähem hooajalise iseloomuga aladel nagu põllumajandus, metsandus, ehitus. 21 protsenti mittepuhkajaid oli ka finantsvahenduse ja kinnisvara alal. Üldiselt on aga puhkuseta töötajaid märksa enam niinimetatud sinikraede kui valgekraede hulgas.
Vastupidiselt üldlevinud arvamusele, et just mehed on need, kes end oimetuks töötavad, ei olnud mittepuhkajate seltskonnas väga olulist soolist vahet. Aasta jooksul ei puhanud ligi 15 protsenti mees- ja 13 protsenti naistöötajatest.
Kui aasta jooksul ei puhanud iga seitsmes töötaja, siis täies mahus võttis puhkuse välja tervelt kaks kolmandikku töötajatest. Ajakasutuse uuring näitab, et Eesti inimesed kasutavad puhkust perega koos olemiseks. Üle 90 protsendi töötajatest veetis enamiku puhkusest pere või mõne pereliikmega, kusjuures koos kogu perega 66 protsenti. Isegi enam kui pooled töötavatest noortest veedavad valdava osa puhkusest kogu perega koos.
Pooled töötajatest käisid puhkuse ajal välismaal ja 59 protsenti kasutas puhkust Eestis reisimiseks. Reisimine puhkuse ajal on aastatega märkimisväärselt kasvanud. Eelmise, 2000. aasta ajakasutuse uuringu ajal käis puhkuse ajal välismaal vaid 21 protsenti ning Eestis reisis 35 protsenti töötajatest.
Üksi veedab puhkuse kolmandik töötajatest. 40 protsenti nendest on enamiku puhkusest sõprade seltsis, 27 protsenti aga perega laiemas mõttes. Teistest enam kasutasid nad puhkust Eestis reisimiseks.
Ajakasutuse uuring toimus 2009. aasta aprillist kuni 2010. aasta märtsini ning selles osales 7000 inimest. Küsimustik sisaldas küsimusi ka tööga hõivatute korralise või palgata puhkuse võtmise kohta viimase 12 kuu jooksul.
