Šveits teatas 25. aprillil 2012. a, et annab uuesti kehtestatud kvoodisüsteemi alusel vaid 2180 alalist tööluba kaheksa Ida-Euroopa riigi kodanikule.
1. mail jõustuvad kvoodid peaksid takistama riiki tulemast umbes 4000 immigranti nn A8 riikidest, mis 2004. aastal Euroopa Liiduga ühinesid – Tšehhi, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia ja Sloveenia.
Valitsus lubas programmi enne selle aegumist 2013. aasta aprillis uuesti läbi vaadata ja kaaluda selle pikendamist aasta võrra.
Leedu välisministeeriumi hinnangul rikub Šveitsi otsus Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide kokkulepet Šveitsi konföderatsiooniga isikute vabast liikumisest ning diskrimineerib kaheksa EL liikmesriigi kodanikke teiste liikmesmaade kodanikega võrreldes.
Kvoodid kehtivad B-kategooria lubadele, mis võimaldavad Šveitsis töötada aasta või kauem.
Šveits kaotas piirangud A8 riikide kodanikele 1. mail 2011 ning sellest ajast alates on saanud alalise tööloa umbes 6000 kõnealuste riikide kodanikku.
Ka EL ametlikud esindajad kritiseerisid läinud nädalal teravalt Šveitsi valitsuse otsust. EL välispoliitika juhi Catherine Ashtoni sõnul puudub sellel majanduslik põhjendus ning see ei arvesta ka olukorda tööjõuturul.
19. aprillil mõistis kvootide kehtestamise hukka niinimetatud Visegrádi grupp, mis nimetas otsust "puht poliitiliseks", sest nimetatud riikidest Šveitsi siirduvate inimeste arv moodustab umbes kümme protsenti kõigist migrantidest sinna.
Poola välisminister Radosław Sikorski ütles toona Brüsselis, et Poola turistid ja tarbijad teevad sellest otsusest oma järelduse.
"Ma kavatsen küll kaks korda järele mõelda, enne kui sõidan puhkama Šveitsi, kui poolakad ei ole seal teretulnud," ütles ta.
"Eesti ei mõista ega pea õigeks Šveitsi valitsuse otsust teha vahet Euroopa Liidu liikmesriikidel," kommenteeris Eesti välisminister Urmas Paet siis BNS-ile. "Šveitsi valitsuse eilne otsust piirata 2004. aastal EL-iga liitunud liikmesmaadest pärit töötajate ligipääsu Šveitsi tööturule on vastuolus EL ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva lepinguga, mille kohaselt tuleb kohelda kõiki EL liikmesmaade kodanikke võrdselt," lisas Paet.
