Ei ole vahet, kas kontor või kodukontor – tööandja vastutus töökeskkonna ohutuse eest on täna sama. Selleks, et tööandjad saaksid julgemalt lubada oma töötajaid kodukontorisse, tuleks regulatsiooni muuta paindlikumaks.

Pole saladus, et inimesed eelistavad järjest rohkem paindlikumat töökorraldust. Selleks, et saaks aega võimalikult hästi ja efektiivselt ära kasutada, soovitakse üha enam töötada kodus, rongis, raamatukogus või mujal. Kuigi täna tulevad tööandjad töötajatele vastu ja võimaldavad kaugtöö tegemist, kaasneb tööandjatele sellega siiski ebamõistlikult suur risk.

Seadus ei tee täna vahet, kas tegemist on kontori või kaugtööga

Isegi juhul, kui töötaja teeb tööd distantsilt, näiteks ühistranspordis või looduses, peab tööandja tagama, et töö tegemine oleks ka seal ohtu. Näiteks peab tööandja korraldama kaugtöökohas riskianalüüsi ning hindama sealseid ohte ja riske töötaja tervisele. Samuti peab tööandja kujundama ja sisustama töökoha, tagama, et valgustus oleks piisav, korraldama esmaabi ning ka kontrollima, et kaugtöötaja täidab ohutusega seotud juhiseid.

Kaugtöökoha tingimused on enamasti tööandja kontrolli- ja mõjualast väljas

Kõikide hetkel kehtivate nõuete täitmine kaugtöökoha puhul ei ole tööandja suhtes mõistlik ega enamasti ka võimalik. Kaubanduskoda peab väga oluliseks töökoha turvalisust, kuid sellele tuleks läheneda mõistlikult. Tuleb silmas pidada, et kaugtöö korral saab töökoha tingimusi mõjutada eelkõige töötaja ise, mitte tööandja. Tööandjal on keeruline, kui mitte võimatu, kontrollida, kas töötaja järgib seal tööandja antud juhiseid, kasutab töövahendeid ohutult jne. Samuti on näiteks õnnetuse korral keeruline tuvastada, kas tegemist oli tööõnnetusega või mitte – kas töötaja komistas tööülesannet täites või hoopis mõnda majapidamistööd tehes. Tulemuseks on, et tööandjal on kohustused, mida ta sisuliselt täita ei saa ja vastutus selle eest, mille üle tal kontroll puudub.

Koda tegi ettepaneku muuta seadust tööandja suhtes mõistlikumaks

Koda saatis sotsiaalministeeriumile ettepaneku muuta seadust nii, et tööandja vastutaks vaid selle eest, mida ta saab reaalselt mõjutada. Kaugtöö korral peaks tööandja andma töötajale vajalikud töövahendid ja juhised selle kohta, kuidas kujundada oma töökohta ja teha tööd nii, et see ei kahjustaks töötaja tervist. Edasine peaks olema juba töötaja enda teha ja vastutada. Töötaja kujundaks ise oma töökohta ja töötaks vastavalt tööandja juhistele, paneks ekraani õigele kõrgusele, väldiks mürarikast töökeskkonda jne.

Loomulikult ei ole tööandjal kohustust lubada töötajal kaugtööd teha, aga arvestades erinevaid asjaolusid, võib selle järele olla reaalne vajadus. Näiteks on kontorist eemal töötamise tarvidust oluliselt tinginud ka COVID-19-ga seotud olukord. Et tööandjad oleksid altimad oma töötajatele paindlikke töötingimusi pakkuma, peaks ka regulatsioon olema paindlikum.