Pool Põhja-Eesti Verekeskusesse jõudvast doonoriverest kogutakse ettevõtetesisestel või avalikel doonoripäevadel.
Põhja-Eesti Verekeskuse doonorluse osakonna juhataja Katre Plaani sõnul on keskuse liikuvgrupil mõtet välja sõita, kui vere loovutajaid on oodata vähemalt kuuskümmend. Samas kinnitab Plaan, et miinimumarv doonoreid ei pea tingimata olema ühest ettevõttest – ühise doonoripäeva võib korraldada ka mitmele samas majas tegutsevale asutusele-ettevõttele. Tingimuseks on piisavalt suure ruumi olemasolu – tavaliselt on selleks koosolekuruum või fuajee.
Katre Plaani sõnul on asutuste ja ettevõtete huvi doonoripäevade korraldamise vastu üsna suur, muu hulgas ka selle pärast, et tegemist on omaette üritusega, mis pakub tavaliste tööpäevadega võrreldes vaheldust. Sageli tuleb initsiatiiv doonoripäeva korraldamiseks just asutustelt-ettevõtetelt.
Piisava verevaru tagamiseks soovitab Maailma Tervishoiuorganisatsioon doonorite hulgaks 4–5 protsenti elanikkonnast. Kuigi doonorite arv Eestis on viimastel aastatel kasvanud, on vere loovutajaid siiani siiski vaid pool optimaalsest arvust.
Doonorlust peetakse tervisliku eluviisi osaks. Vere loovutamine kiirendab vereloomeprotsessi, samas kaasneb vere loovutamisega doonori täiendav tervisekontroll, mis aitab kaasa tervisehäirete varasele avastamisele. Naised tohivad verd loovutada 3–4, mehed 4–5 korda aastas.
Aega tuleb varuda umbes 45 minutit, millest vereloovutus võtab aega 5 kuni 10 minutit ning ülejäänud aeg kulub doonori ankeedi täitmiseks, meditsiiniliseks ülevaatuseks ning puhkamiseks pärast vere loovutamist.Põhja-Eesti Verekeskuse kõrval on Eesti teine suurem verekeskus Tartu Ülikooli Kliinikumis.
Üksikdoonoreid oodatakse Põhja-Eesti Verekeskuses Tallinnas aadressil Ädala 2 esmaspäevast neljapäevani kell 8–19 ja reedel kell 8–16.
Doonor peab olema terveDoonor peab olema…
Doonoriks ei sobi…
Allikas: Põhja-Eesti Verekeskus
Vaata ka: www.verekeskus.ee
