Eesti elanike väljaminekutest võtavad statistikaameti andmetel üha suurema osa kulutused vaba aja sisustamisele.

Eesti leibkonnaliikme kuu keskmine väljaminek oli 2005. aastal 3148 krooni ja see suurenes varasema aastaga võrreldes 12 protsenti. Kõige kiiremini – 30% ehk 57 krooni võrra kuu kohta –  kasvasid kulutused vaba aja sisustamisele, teatas statistikaamet. Leibkonnaliikme netosissetulek oli 3431 krooni, varasema aastaga võrreldes suurenes sissetulek 13%.

Tarbimise kasvust tingituna järgnesid väljaminekute kasvu osas kulutused mitmesugustele kaupadele ja teenustele – need kasvasid aastaga 29% ehk 44 krooni võrra kuu kohta. 

Suurima osa väljaminekust moodustasid möödunud aastal aga kulutused toidule (26% ehk 834 krooni), järgnesid kulutused eluasemele, transpordile ja vaba aja sisustamisele.

Aastaga vähenes toidukulutuste osatähtsus leibkonnaliikme kulutuste struktuuris.

Mullu jätkus sundkulutuste osatähtsuse vähenemise tendents — toidule ja eluasemele kokku kulutas leibkonnaliige kuus keskmiselt 41% väljaminekust ehk 1307 krooni. Aasta varem oli sundkulutuste osatähtsus kuus 44%.

Leibkonnaliikme kulutuste kasvu 2005. aastal toetasid nii enam kui kaheksandiku võrra kasvanud sissetulekud kui ka ligi 60% võrra suurenenud laenude võtmine võrreldes 2004. aastaga. Seevastu pidurdavat mõju avaldasid enam kui kahe kolmandiku võrra kasvanud investeeringud kinnisvarasse ning suurenenud laenude tagasimaksed võrreldes eelmise aastaga.

Leibkonnaliikme netosissetulek oli möödunud aastal 3431 krooni, varasema aastaga võrreldes suurenes sissetulek 13%.

Üheliikmelise leibkonna 30 päeva absoluutse vaesuse piir oli 2005. aastal 1938 krooni, millest toidukorv maksis 816 krooni. Iga kaheksas Eesti leibkond pidi kuus toime tulema sissetulekuga, mis oli väiksem kui absoluutse vaesuse piir. Sellistes leibkondades oli 14% kõigist leibkonnaliikmetest ja viiendik lastest.