Aasta alguses on Elektrilevil võrguteenuse kasutajatele koguni kaks head uudist – esmalt väheneb arve jaanuarikuust alaneva taastuvenergia tasu tõttu ning seejärel aprillist Eleringi ülekandeteenuse hinnalanguse mõjul. Arved, kus muutunud hinnad kajastuvad, jõuavad klientidele vastavalt veebruari ja mai alguses. Enne konkreetsete hinnamuutuste selgitamist tasub aga üle vaadata, millest võrguteenuse arve üldse koosneb ja kuhu see raha läheb.
Keskmine Elektrilevi koduklient tarbib elektrit 3000 kWh aastas ja maksab võrguteenuse eest igakuiselt üle 13 euro, millele lisanduvad riiklikud maksud ja tasud. Koos maksudega jääb keskmine arve ümardatuna 20 euro kanti. Võrguteenuse enda hind koosneb nii põhivõrguettevõtja Eleringi ülekandetasust kui ka Elektrilevi jaotusteenuse hinnast.
Võrgu ülalhoidmise kulud ei sõltu elektritarbimisest
Võrgutasu kujunemise alused paneb paika elektrituruseadus ja Konkurentsiameti metoodika. Kui regulatsiooni kohaselt peab võrgutasu põhinema võrguettevõtja kohustuste täitmiseks vajalikel ja põhjendatud kuludel, siis millised need kohustused on?
Peamise osa võrguteenuse sisust moodustab valmisoleku tagamine elektri edastamiseks ja elektri kohale toomine. Eesti suurim jaotusvõrguettevõtja Elektrilevi haldab selle ülesande täitmiseks ligi 61 000 kilomeetrit liine, millega saaks piltlikult öeldes vedada 1,5 ringi ümber Maa. Lisanduvad veel ligi 23 000 alajaama ja loomulikult palju muid elektrivõrgu seadmeid. Kõiki neid tuleb töökorras hoida, samuti võrgu talitlust juhtida ja vajadusel rikked kõrvaldada. Veel üks oluline võrguettevõtja ülesanne on elektrikoguste mõõtmine ehk laiemalt arvestipargi haldamine, näitude kogumine ja arvestatud koguste edastamine Eleringi andmelattu. Ja mõistagi ei saa välja jätta ka klientide teenindamist ja selleks vajalike süsteemide ülalpidamine.
Sageli on kliendid küsinud, miks võrgutasu sõltub ostetava elektri hulgast. Eestis on täna võrgutasu tõesti veel valdavalt elektrikoguste põhine. Tarbitud elektriühiku järgi hinnastatud võrgutasu põhineb ajast, mil elektrienergia müümist veel võrguteenusest ei eristatudki ja oma olemuselt tõepoolest võrguteenuse loogikaga päris ei sobi. Iga põhimõttelisem muutus on aga aeganõudev ja võimalikud muutused võrgutasu struktuuris ei saa toimuda üleöö. Paljudes Euroopa riikides on juba pikemat aega kasutusel mudelid, mis oluliselt rohkem arvestavad tarbija jaoks võrguühenduse valmisoleku tagamist ja kasutatavat võimsust ega põhine ainuüksi ostetud kilovatt-tundidel. Edastatava energiamahu ehk kWh-põhise tasu osakaalu soovitakse edaspidi veelgi vähendada.
Teine levinud küsimus on, kuidas saab võrguteenuse kui kauba transpordi hind olla mõnel arvel suurem kui kauba ehk elektri hind ise. Vastus on see, et võrguteenus pole üksnes transport, vaid oma olemuselt eelkõige just valmisoleku tagamine ja võrgu ülalpidamine, mille kulud ei sõltu eriti sellest, kui palju elektritvõrgust läbi voolab. Võrguteenuse hind sõltub oluliselt asustustihedusest ehk sellest, kui palju võrku ja kulusid ühe tarbija kohta tuleb. Kilovatt-tunni põhise tasumudeli korral sõltub ühikuhind ka elektritarbimise hulgast ehk kui paljude kilovatt-tundide vahel kulud jaotatakse. Seega võimaldaks näiteks tööstustarbimise hoogustumine Eestis võrguteenuse kilovatt-tunni hinda vähendada.
Aprillist on Elektrilevi kliendi võrguarve senisest 3,4 protsenti väiksem
Seekordsed tarbijale positiivsed muutused võrguteenuse arvel tulenevad kahest tegurist. Esiteks vähenes jaanuarikuust 11,5 % võrra taastuvenergia tasu määr, mis kahandab Elektrilevi kodukliendi jaoks arvet keskmiselt 30 sendi võrra. Taastuvenergia tasu, mille abil riik toetab taastuvatest allikatest energia tootmist, koguvad kokku jaotusvõrguettevõtjad koos võrguteenuse arvega.
Teiseks langeb aprillist võrgutasu Eleringi ülekandeteenuse hinnamuutuse tõttu, vähendades võrguteenuse lõpphinda 2,4 % ehk keskmise kodukliendi puhul 39 sendi võrra. Nende kahe muutuse koosmõjul on võrguarve Elektrilevi keskmisel kodukliendil varasemast 69 sendi võrra väiksem.
Mis saab võrgutasu muutustest tulevikus, on raske öelda, kuna teenuse lõpphind sõltub mitmetest Elektrilevi jaoks kontrollimatutest teguritest. Enda jaoks on Elektrilevi aga eesmärgiks seadnud, et jaotusteenuse tasu ei kasvaks pikemaajalises plaanis kindlasti rohkem kui elukallidus ehk tarbijahinnaindeks ning samal ajal paraneks märgatavalt võrguteenuse kvaliteet.
