Eesti finantsstabiilsust ohustavad riskid on samamoodi nagu eelmisel aastal väikesed. Lähema poole aasta suurim risk on väliskeskkonna võimalik halvenemine, mis võib tuua kaasa majanduslanguse ja halvendada pankade laenukvaliteeti.
Põhjamaade kinnisvarahinnad ja laenumaht on jätkanud suhteliselt kiiret kasvu, mis suurendab Põhjamaade pankade rahastamis- ja likviidsusriski. Eesti kinnisvara hindade tõus on viimase poole aasta jooksul stabiliseerunud, kuid majapidamiste sissetulekute suurenemise ja väga madalate intressimäärade tõttu võib see taas kiireneda.
Euroala majanduskasv möödunud aasta lõpus veidi kiirenes. Kasvu edasist elavnemist toetavad toormehindade madal tase, Euroopa Keskpanga rahapoliitilised meetmed ja euro vahetuskursi nõrgenemine. Mitme euroala riigi majanduse kiiremat kasvu pärsivad aga suure võlakoormuse ja tööpuuduse pikaajalised probleemid. Ebakindlust tekitavad kahtlused Kreeka riigi rahanduse kestlikkuse suhtes ja geopoliitilised pinged. Ekspansiivse rahapoliitikaga võib samal ajal kaasneda oht, et varade hinnad hakkavad liialt kiiresti tõusma.
Hoolimata ümbritseva majanduskeskkonna ebakindlusest kasvas Eesti majandus eelmisel aastal 2,1%. Kui väliskeskkond hakkab paranema, siis peaks majanduskasv mõnevõrra kiirenema. Kuigi mõne sektori ettevõtete majandustulemused on veidi halvenenud, sealhulgas osaliselt Venemaa-suunalise ekspordi kahanemise tõttu, on enamik neist ettevõtetest suutnud väiksemate tuludega toime tulla. Majapidamiste tarbimise ja säästmise võimet on toetanud hoogne palgakasv ja aeglane inflatsioon. Eesti ettevõtete ja majapidamiste tugeva finantsseisu toel on pankade laenukvaliteet hea ja jätkanud paranemist. Tänu omakapitali kõrgele tasemele ja suurele kasumlikkusele suudavad pangad kanda kahjusid ka võimaliku negatiivse majandusarengu korral.
Suuremad Eestis tegutsevad pangad on seotud tihedalt Rootsi emapankadega likviidsusjuhtimise kaudu: likviidsust juhitakse pangagrupi tasandil ning suur osa siinsete pankade likviidsuspuhvritest hoitakse emapangas. Emapangast laenatud vahendite osatähtsus on viimastel aastatel olnud märksa väiksem kui oli majanduse kiire kasvu aastatel, kuid mõne panga puhul moodustavad need endiselt ligikaudu poole kohustustest. Eesti panganduse jaoks kujutab riski Põhjamaades jätkuv eluasemelaenude ja kinnisvarahindade suhteliselt kiire kasv. Sealse majanduse negatiivse arengu korral võivad seetõttu suureneda pangagruppide laenukahjumid ja halveneda rahastamisvõimalused. Põhjamaade keskpangad ja järelevalveasutused on võtnud meetmeid riskide kuhjumise vähendamiseks ja pankade vastupanuvõime suurendamiseks. Meetmete mõju laenukasvule ja kinnisvarahindade tõusule on jäänud seni väikeseks.
Pärast 2014. aasta alguse kiiret tõusu hakkasid kinnisvarahinnad stabiliseeruma. Kuigi eluasemete hinnad on tõusnud viimastel aastatel sissetulekute kasvust kiiremini, on kinnisvarahinnad suuresti kooskõlas majapidamiste sissetulekute tasemega ning eluasemelaenude kasv on jäänud mõõdukaks. Sissetulekute kasv ja madalad intressimäärad soodustavad kinnisvara ostmist ja võlakohustuste suurendamist, kuid võlakoormuse liiane kasv võib suurendada nii laenuvõtjate kui ka -andjate riske. Eluasemelaenude liigkiire kasvuga seotud riske aitavad vähendada Eesti Panga märtsis kehtestatud eluasemelaenude andmise nõuded.
Kinnisvara hindade tõus on võimaldanud arendajatel suurendada ehitamist. Kuigi ehitusmahud on märksa väiksemad, kui olid majanduse kiire kasvu aastatel, võivad kasvada arendajate laenumakseriskid, kui turule tuleb korraga suur hulk uusi pindu. Pangad on suurendanud uute laenude andmist kinnisvaraarenduse ettevõtetele, kuid nende laenude osatähtsus koguportfellis ei ole eriti muutunud. Riskide liigse kuhjumise vältimiseks on oluline, et nii laenuandjad kui ka -võtjad hindaks kinnisvarasse investeerimise ja laenamise riske ka edaspidi konservatiivselt.
