Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul on ettevõttesektori kasvu väljavaade halvenenud.
“Statistikaameti esialgsetel andmetel suurenes käesoleva aasta esimeses kvartalis ettevõtete käive aastases võrdluses 7 protsenti. Kuigi käibe kasv on veel tugev, on see aeglustunud ning tegemist on viimase kahe aasta nõrgima tulemusega,” ütles Mertsina pressiteates.
Kulud kasvasid tema sõnul käibest veidi kiiremini, mis esialgsetel andmetel andis tulemuseks ettevõtete kasumi languse. Ettevõtete kasumlikkus ehk kasumi osakaal käibes jätkas langust ning jõudis viimase 10 aasta madalaimale tasemele.
“Tööjõukulu, mille osakaal ettevõtete käibes ja kogukuludes kahel viimasel aastal tasapisi vähenes, kasvas selle aasta alguses 10 protsenti ning tõusis käibes ja kogukuludes kõrgeima tasemeni (kui jätta välja erakordse 2009. aasta esimene pool, mil ettevõtted ei jõudnud majanduse kiires kokkutõmbumises oma tööjõukulu piisavalt vähendada),” kommenteeris Mertsina.
Samas ületasid tema sõnul ettevõtete kogukulud käibe kasvu ka tööjõukulu arvestamata. Ettevõtete vähenenud kasumlikkuses ei saa süüdistada ainult suurenenud tööjõukulu, kuna ülejäänud kulude osakaal käibes on juba kolm aastat järjest tõusnud.
“Jätkuvalt on nii ehituses, tööstuses kui ka teenustesektoris peamiseks majandustegevust piiravaks teguriks tööjõupuudus. Tööstuses ja vähemal määral ka ehituses ei ole see probleem aga sel aastal enam süvenenud. Ühest küljest on majandustegevus nendes sektorites hoogu maha võtnud, kuid osalist leevendust on ilmselt pakkunud ka suur hulk lühiajalise ja tähtajalise tööloaga Eestisse tulnud välistööjõud,” rääkis peaökonomist.
Mertsina hinnangul sunnivad kõrgele tõusnud tööjõukulud ja tööjõupuudus ettevõtteid investeerima automatiseerimisse ja efektiivsusesse. Samas pidurdab oskustööjõu puudus omakorda automatiseerimist. Ettevõtete investeeringud on kasvanud juba kolm kvartalit järjest – esimeses kvartalis suurenesid need kolmandiku võrra.
Kuigi langenud kasumlikkus jätab ettevõtetele vähem ruumi investeeringuteks, on investeeringute osakaal peaökonomisti sõnul käibes tõusnud viimase kolme aasta kõrgeima tasemeni. Investeeringute kasvu andsid suurima panuse töötlev tööstus, kaubandus ja transpordisektor.
“Ettevõtete tunnitootlikkuse kasv on väga volatiilne. Kuigi see suurenes esimeses kvartalis vaid 2 protsenti, on tootlikkuse kasv viimasel paaril aastal tublisti paranenud. Tootlikkuse kasv on liikunud küll lähemale tööjõukulu kasvule, kuid see on jätkuvalt viimase näitaja suhtes liialt aeglane,” ütles Mertsina.
Samas on töötlevat tööstuse tootlikkuse kasv ületanud tööjõukulu kasvu juba viimased paar aastat. See näitab peaökonomisti sõnul, et tööjõukulude kasv ei ole töötlevas tööstuses hinnapõhist konkurentsivõimet oluliselt halvendanud. Küll on tööstusettevõtete endi hinnangul nende konkurentsivõime välisturgudel viletsamaks muutunud – see on aga paljuski seotud nõrgenenud nõudlusega.
“Ettevõtete kindlustunne on viimasel paaril aastal järk-järgult halvenenud ning ka sel aastal on halvenemine jätkunud. Nõrgenenud on töötleva tööstuse tootmismahu ja teenustesektori nõudluse kasvuootused. Ehituse tootmismahu kasv on selle aasta alguses langusesse läinud. Samuti on töötlevas tööstuses ekspordi kasvuootused järsult halvenenud,” kommenteeris Mertsina.
Välisnõudlus on tema sõnul sel aastal järsult nõrgenenud ning see halvendab meie ekspordikasvu väljavaateid. Tööstuses pidurdab käibekasvu ka tootjahindade langus. Samas näitab Swedbanki selleaastane tööstusuuring, et paljud ettevõtted otsivad võimalusi oma käivet kasvatada uutel turgudel.
“Selle aasta esimese nelja kuuga on küll Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) andmetel olnud rohkem ettevõtete sulgemisi, kui möödunud aastal samal ajal, kuid see number on viimase viie aasta keskmise lähedal. Maksu- ja tolliameti andmetel on sel aastal tegutsevate ettevõtete arv tublisti kasvanud,” ütles Mertsina.
