Eeldatavalt liiga kiire ja liiga pikaajalise inflatsiooni tõttu  otsustas EKP nõukogu 16. märtsil 2023 tõsta kolme EKP baasintressimäära 50 baaspunkti võrra. Eesmärgiks on tagada, et inflatsioon naaseks aegsasti keskpika aja eesmärgiks seatud 2% juurde. Valitsev suur ebakindlus kinnitab andmepõhise lähenemisviisi tähtsust EKP nõukogu intressimääraotsuste tegemisel. Tehtud otsused sõltuvad nõukogu hinnangust inflatsiooniväljavaatele, pidades silmas laekuvaid majandus- ja finantsandmeid, alusinflatsiooni dünaamikat ja rahapoliitika mõju ülekandumise tõhusust.

EKP nõukogu jälgib tähelepanelikult praegusi turupingeid ja on valmis võtma kasutusele vajalikke meetmeid, et säilitada hinna- ja finantsstabiilsus euroalal. Euroala pangandussektor on vastupidav ning kapitali- ja likviidsuspositsioonid on tugevad. Igal juhul on EKP käsutuses kõik rahapoliitilised vahendid, et pakkuda euroala finantssüsteemile vajaduse korral likviidsustuge ja säilitada rahapoliitika mõju sujuv ülekandumine.

EKP ekspertide uue makromajandusliku ettevaate koostamine jõudis lõpule märtsi alguses enne hiljutiste pingete ilmnemist finantsturgudel. Need pinged võivad kaasa tuua täiendavat ebakindlust inflatsiooni ja kasvu põhiprognooside suhtes. Enne hiljutisi suundumusi olid EKP eksperdid juba koguinflatsiooni põhiprognoosi allapoole korrigeerinud. Selle peamiseks põhjuseks on energiahindade varem eeldatust väiksem mõju. EKP ekspertide hinnangul peaks inflatsioon olema 2023. aastal keskmiselt 5,3%, 2024. aastal 2,9% ja 2025. aastal 2,1%. Samal ajal on hinnasurve jätkuvalt tugev. Kui energia ja toiduainete komponent kõrvale jätta, hoogustus inflatsioon veebruaris jätkuvalt. EKP ekspertide hinnangul ulatub inflatsioon 2023. aastal keskmiselt 4,6%ni, mis on detsembri ettevaates prognoositust kiirem. Seejärel peaks inflatsioon aeglustuma 2024. aastal 2,5%ni ja 2025. aastal 2,2%ni sedamööda, kuidas varasematest tarnešokkidest ja majanduse taasavanemisest tingitud tõususurve taandub ning karmim rahapoliitika pärsib üha enam nõudlust.