Rahandusministeerium avaldas täna, 23. augustil suvise majandusprognoosi, mille järgi on oodata Eesti majanduskasvu pidurdumist sel ja järgmisel aastal. Kõrged energiahinnad ja inflatsioon on hetkel suurimaks väljakutseks majandusele.
“Venemaa sõda lääne väärtuste vastu on toonud kaasa ülikiire hinnakasvu. Koos raha ostujõuga on kiiresti kahanenud ka tarbijate kindlustunne, mistõttu on majanduslangus käesoleva aasta lõpus ilmselt vältimatu. Kuni viimase ajani on aga Eesti majandusnäitajad olnud head ning oleme sõjamõjudega oodatust paremini toime tulnud, mistõttu lõppeb aasta tervikuna siiski positiivse majanduskasvuga,” ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.
Viimatises, aprillis avaldatud kevadises majandusprognoosis hindas rahandusministeerium Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) reaallanguseks 2022. aastal 1 protsenti. Sõjaga seotud majandusmõju on suvekuudel osutunud siiski kardetust väiksemaks ja Eesti ettevõtted on sanktsioonide ja tarneraskustega kohanenud paremini kui kevadel arvasime. Samuti on majandusele tuge andmas sõjamõju leevendav lisaeelarve. Seetõttu on värskes majandusprognoosis kasvuhinnangut mõnevõrra tõstetud ning käesolevaks aastaks ootab rahandusministeerium 1 protsendi suurust reaalse SKP kasvu.
Suurim väljakutse majandusele on nii sel kui järgmisel aastal kiire hinnakasv, mis pärsib nii tarbimist kui ka investeeringuid. Sisenõudlus pöördub 2022. aastal langusesse ning jääb nõrgaks ka 2023. aastal. 2023. aastaks ootame 0,5 protsendi suurust majanduskasvu. Olukord hakkab paranema alles järgmise aasta teisel poolel.
Majandussektorite lõikes panustab majanduskasvu eelseisvatel aastatel enim teenuste sektor. Töötlevat tööstust mõjutab ettevaates sisendhindade tõus ning kesisem ekspordinõudlus seoses peamiste kaubanduspartnerite majanduste jahtumisega.
Võrreldes kevadise prognoosiga on rahandusministeerium inflatsiooniprognoosi oluliselt suurendanud. Tarbijahinnad kasvavad sel aastal prognoosi järgi 19,5 protsenti. Hinnakasvu tipp peaks jääma sügiskuudesse; 2023. aasta kevadel taandub inflatsioon ühekohaliseks ning aasta lõpus marginaalseks. See kehtib eeldusel, et kevadel pöörduvad energiahinnad langusesse nagu oodatakse tulevikutehingutes ja uusi üllatusi energiakandjate kättesaadavuses ei tule. Käesoleva aasta lõpus on struktuurne positsioon -2,6%.
Lisainfo
