Soome majandus on suutnud koroonakriisis jääda üllatavalt tugevaks. Arvestades Eesti tihedaid majandussidemeid põhjanaabriga, võidame sellest ka meie.
Eesti majanduslikus käekäigus on suur roll Soomel
Et hoida kätt pulsil Eesti majandusel, tuleb paratamatult jälgida ka seda, mis toimub meie kaubanduspartnerite juures. Neist kõige olulisem on mõistagi Soome, kuhu liigub ligi viiendik siin toodetud kaupadest. Lisaks kaubavahetusele on põhjuseid, miks olla kursis Soome majanduses toimuvaga, muidugi rohkem. Alustuseks on paljud Eesti edukad ärid saanud alguse just põhjanaabrite investeeringutest siia. Ka täna on Soome residendid ühed suurimad välisinvestorid Eestis, moodustades pea neljandiku kõigist siia tehtud otseinvesteeringutest. Seetõttu on Eestis ilmselt tuhandeid ettevõtteid, kes on seotud Soome ettevõtete väärtusahelatesse. Lisaks tegutseb hulk Eesti kapitalile kuuluvaid ettevõtteid ka ise otse Soome turul, pakkudes seal nii kaupasid kui ka teenuseid. Mõistagi on väga tähtis ka soomlaste valmidus külastada Eestit ja teha siin kulutusi, mida sel aastal nii väga oleme taga igatsenud. Koroonakriisile eelnenud ajal moodustasid soomlaste ööbimised pea 30% Tallinna ja üle 40% Pärnu kõigist majutusasutuste külastustest.
Soome, majanduslanguse tšempion?
Aga kuidas soomlastel siis läheb? 2020. aasta on olnud annus horribilis pea igas riigis ja elualal ning sügavast majanduslangusest pole pääsenud ka Soome. Kõige hullematel kevadkuudel selle aasta teises kvartalis kukkus riigi SKP aastases võrdluses 6,4% võrra. Mõningast lohutust võiks aga pakkuda see, et suhtelisel skaalal ehk võrreldes teiste Euroopa riikidega on 6% majanduslangus suurepärane tulemus. Sel samal kvartalil küündis mitme suurriigi nagu Suurbritannia, Hispaania või Prantsusmaa majanduse vabalangus 20% juurde. Üldse oli tänaste teadmiste pinnal 2020. aasta II kvartalis Euroopa liidus vaid kaks riiki, kus majanduslangus oli Soomest veel väiksem – Leedu ja Iirimaa. Soome SKP suhteliselt tagasihoidlik kukkumine on seda märkimisväärsem, et erinevaid majandust negatiivselt mõjutavaid piiranguid kehtestati koroona pidurdamiseks mitmeid. Mitmeks kuuks jäid suletuks nii baarid, restoranid kui erinevad meelelahutusasutused, rääkimata probleemidest, mida põhjustasid riigipiiri ületamisele seatud piirangud. Ei tea kas just kahjurõõmu, kuid teatavat elevust võib soomlastes esile kustuda tõsiasi, et “suure venna”, naaberriigi Rootsi, majanduslangus oli II kvartalis oluliselt järsem, vaatamata sellele, et majandus püüti hoida võimalikult avatuna.
Jaekaubandus õitses
Soome tugevuseks kriisi seni kõige hullematel kuudel oli inimeste majandusliku meelerahu säilimine. Kuigi majapidamiste tarbimine vähenes teises kvartalis järsult, SKP statistika põhjal rohkem kui 9%, oli selle põhjuseks ikkagi piiratud võimalused tarbida teenuseid, mitte inimeste paaniline kartus kulutuste tegemise ees. Sarnaselt paljudele riikidele oli Soomes selgelt nähtav tarbimiskulutuste asendusefekt, kus tavapäraselt reisimisele ja vaba aja veetmisele tehtud väljaminekud asendusid hoopis füüsiliste kaupade ostmisega. Seetõttu oli jaekaubandusettevõtete müük väikeses languses ainult aprillis, millele järgnes hiljem tõeline ostubuum: juunis kasvas jaekaubanduse müügikäive 9% ja juulis 6%. Kahekohalisi kasvunumbreid näitasid just nende kaupade müük, mille järele hakkab soomlane igatsema pikemalt kodus olles – remonditarbed, kodumasinad ja –tehnika, sporditarbed jms. Kõige selle tulemusena oli Soome jaemüük juuli lõpu seisuga kasvanud aastases võrdluses pea 4%, mis on suurepärane tulemus. Inimeste heast majanduslikust kindlustundest räägib ka see, et isegi nii kalli kauba kui seda on uued sõiduautod müük jõudis suvel pea samale tasemele 2019. aastaga.
Soome ekspordil on läinud vähem halvasti
Kui majanduslik meelerahu ja koroonaviiruse kontrolli all hoidmine on aidanud Soome jaekaubandusel isegi kasvada, siis ekspordi puhul peaks väliskeskkond olema riikide jaoks ühtlaselt ebasoodne. Samas on ka Soome eksport koroonakriisi käigus andnud ära vähem kui mitmed teised riigid. SKP statistika põhjal langes eksport II kvartalis püsihindades 12%. Võrdluseks kahanes samal ajal Eesti eksport pea 20%, Rootsis 15%. Seejuures piirdus Soome kaubaekspordi langus püsihindades kõigest 5,3%ga ehk peamiselt põhjustas suure kukkumise teenuste ekspordi ära kukkumine. Vähendas ju riigi üks suurimaid teenuste eksportijaid, Finnair, oma lendude arvu kriisi ajal 90% võrra. Kaubaekspordile andis suurima löögi erinevate naftatoodete vähenenud müük, ent ka metalli- ja autotööstuse ekspordi vabalangus. Vähem said kriisi käigus pihta Soome suur paberitööstus ja ka erinevate masinate ning seadmete eksport.
Riik asus majandust elavdama
Sarnaselt kõigile teistele riikidele on Soome valitsus asunud eelarvedefitsiidi ja võlakoormuse abil majandust elavdama. Septembri alguses lepiti valitsuses kokku juba viiendas lisaeelarves, mille kõige tulemusena peab Soome riik tänavu juurde laenama 17,6 miljardit eurot. Koos varasemate lisaeelarvetega küündivad riigi 2020. aastaks plaanitud kulud nii üle 67 miljardi euroni. Erinevate toetuste ja investeeringute läbi jõuab see ka reaalmajandusse ja soosib majanduskasvu taastumist. SEB prognoosi kohaselt piirdub Soome SKP langus tänavu 2,9%ga, 2021. aastaks ootame aga juba 3,2% kasvu.
