Eesti lipp on sinimustvalge ja seda kasutatakse rahvus- ja riigilipuna. Igaühel, nii füüsilisel kui juriidilisel isikul on õigus heisata Eesti lipp, järgides Eesti lipu seaduse sätteid ja lipukasutamise head tava.
Sinimustvalge lipu all on toimunud eestlaste rahvuslik ärkamine ja kultuuriline kasvamine. Sinimustvalge on muutunud eestluse sümboliks – rahvuslipuks. Sinimustvalge lipu all on ka võideldud ja võidetud kätte riiklik iseseisvus. Eesti Vabariigi loomisel kinnitati sinimustvalge riigilipuks.
Sinimustvalge Eesti lipp ühendab Eesti rahva ja riigi. Selle heiskamisega anname märku oma ühtekuuluvusest ja meile olulistest väärtustest. Eesti lipp on meie kõigi ühine lipp.
Leina väljendamiseks heisatakse lipp leinalipuna
Lehviva lipu langetamine väljendab leina, samas on lipu väljapanek austusavaldus lahkunule. Leinalipu heiskamisega näidatakse üles hoolimist ning väljendatakse solidaarsust lahkunu omakestega.
Leinalipp heisatakse üldjuhul terveks päevaks. Matmispäeval võib lipu heisata mastitippu tagasi peale matust. Tava kohaselt ei jäeta leinalippu lehvima pimedaks ajaks, isegi siis kui lipp on valgustatud.
14. juunil ja üleriigilisel leinapäeval heiskavad kõik riigi- ja omavalitsusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud Eesti lipu leinalipuna. Samuti on siis leinalipuna heisatud kõik Eesti lipud avalikus ruumis (Pikas Hermannis, Vabadussõja võidusamba jalamil, Tartu tähetornis jne).
Leinalipp heisatakse lipumasti ilma musta lindita nõnda, et lipu alumine äär asuks masti keskel.
Selleks tõmmatakse lipp algul aeglaselt lipumasti tippu ja seejärel langetatakse lipu alläär lipuvarda keskkohta. Leinalipu langetamiseks tõmmatakse lipp lipumasti tippu ja seejärel langetatakse. Leinalipu heiskamisel lipumasti üldreeglina leinalinti ei kasutata.
Lipuvardaga Eesti lipu leinalipuna heiskamiseks kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 mm laiune ja umbes 3300 mm pikkune (2 x lipu pikkus) must lint.
Kui lipurivis on ka teisi lippe, siis välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide lippe üldjuhul ei langetata, need asendatakse leinalipuna heisatud Eesti lipuga.
Eesti maakondade, omavalitsuste ning asutuste ja organisatsioonide lipud heisatakse lipurivis koos Eesti lipuga leinalipuna.
Surnud sõjaväelasele ning riigi- või ühiskonnategelasele korraldatava sõjaväelise või riikliku matuse kombetalituse ajaks võib lahkunu puusärgi austuse märgiks katta Eesti lipuga. Lipp paigutatakse puusärgile nii, et lipu sinine laid asetuks lahkunu südame kohale. Seejuures ei tohi lipp puutuda maapinda. Enne sarga hauda laskmist või krematooriumisse saatmist võetakse lipp sellelt ära ning volditakse kokku. Soovi korral võib anda sarka katnud lipu lahkunu omastele.
Millal heisata Eesti lipp?
Heisatav lipp peab vastama seadusega kehtestatud etalonile ning olema puhas ja terve. Lipu heiskamine õnnestub paremini kahekesi. Üks heiskaja kinnitab mastinöörid lipu nurkade külge, teine hoiab samal ajal lippu nii, et see ei puutuks maapinda või läheduses olevaid esemeid. Tuulise ilmaga heisatakse lipp lipumasti allatuult küljest, et lipp ei keerduks ümber lipumasti. Lipp heisatakse rahulike tõmmetega, hoides samal ajal lipu alanurgast tulevat mastinööri parajalt pingul. Lipp tõmmatakse alati masti tippu välja. Pinguli mastinöörid võib keerata kord või paar masti ümber, et need tuules vastu masti ei peksleks. Seejärel kinnitatakse algul tõstenöör ja siis langetusnöör masti allosas oleva kinnituskonksu külge.
Lipu langetamisel võtab abistaja lipu vastu nii, et see ei puutuks maapinda. Mastinööridest vabastatud lipp pannakse kokku ja asetatakse hoiukarpi või -kotti.
Tugeva tormiga lippe ei heisata.
Eesti lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00. Eesti lippu jaaniööl ei langetata.
Lipp võib olla heisatud ka alaliselt, kuid pimedal ajal tuleb see valgustada.
Eesti lipu heiskamine
Eesti lipu heiskamiseks valitakse koht, kust lipp kõige paremini välja paistaks. Koha valik sõltub esmalt lipu heiskamise viisist. Kui lipp heisatakse maapinnalt tõusvasse lipumasti, vajab see hoone ja tänava vahele ruumi, et lipp saaks vabalt lehvida ning oleks hästi nähtav. Kui eesõue ei ole, siis on sobilik heisata lipp lipuvardaga hoone fassaadile. Kõrgematel hoonetel, mille maapinnalt tõusev lipumast oleks liialt kõrge, heisatakse lipud katusemasti.
Lipu heiskamise koht oleneb ka konkreetse hoone tüübist (elu-, äri- või büroohoone) ja liigendusest (friis, torn jms) ning läheduses paiknevatest objektidest. Üldjuhul paigutatakse lipp hoone peasissekäigu juurde. Lipuväljaku võib rajada ka hoonest eemale, sissesõidutee või paraadplatsi vahetusse lähedusse.
Lipud tuleb paigutada nii, et lehviv lipp ei ulatuks vastu katust, seina või läheduses asuvaid teisi objekte (puud jms).
Lipu langetamisel võtab abistaja lipu vastu nii, et see ei puutuks maapinda. Mastinööridest vabastatud lipp pannakse kokku ja asetatakse hoiukarpi või -kotti.
Heisatava lipu suurus
| Lipu suurus (m) | Mastivimpli pikkus (m) |
Maapinnalt tõusva lipumasti kõrgus (m) |
Katusemasti kõrgus (m) |
Fassaadimasti pikkus (m) |
| 1,05 x 1,65 | 3 | 6 | 4 | 3 |
| 1,17 x 1,83 | 3,5 | 7 | – | – |
| 1,33 x 2,1 | 4 | 8 | – | – |
| 1,5 x 2,36 | 4,5 | 9 | 6 | – |
| 1,65 x 2,59 | 5 | 10 | – | 5 |
| 1,8 x 2,83 | 5,5 | 11 | – | – |
| 2 x 3,14 | 6 | 12 | 8 | 6 |
| 2,17 x 3,54 | 6,5 | 13 | – | – |
| 2,33 x 3,67 | 7 | 14 | – | 7 |
| 2,5 x 3,93 | 7,5 | 15 | 10 | – |
| 2,67 x 4,19 | 8 | 16 | – | 8 |
| 2,83 x 4,45 | 8,5 | 17 | – | – |
| 3 x 4,71 | 9 | 18 | 12 | 9 |
| 3,17 x 4,98 | 10 | 0 | – | – |
Üldised lipupäevad
Lipupäevadel heisatakse Eesti lipp meie ajaloos toimunud oluliste sündmuste või tähtpäevade äramärkimiseks. Vabariigi Valitsus võib ühekordselt otsustada Eesti lipu heiskamise riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ka muul ajal.
Lipupäevadel on kõikidel riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustel ning avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel kohustus heisata Eesti lipp. Ühtsustunde väljendamiseks võivad lipu heisata ka kõik teised.
Isiklikud, amet- ja kogukondlikud lipupäevad
Lisaks võib Eesti lipu heisata isiklikel ja kogukondlikel tähtpäevadel. Lipu heiskamine muudab perekondlikud tähtpäevad pidulikumaks ning heisatud lipuga on sobilik tervitada oma külalisi. Eesti lipp kaunistab asutuste, seltside ja ühingute tähtpäevi ning lisab väärikust avalikele üritustele.
Ühekordsed lipupäevad
Vabariigi Valitsus võib ühekordselt otsustada Eesti lipu heiskamise riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, et tähistada Eesti riigi ja rahva jaoks olulise tähtsusega sündmust.
