Lisaks kulupõletamise keelamisele kevadest sügiseni tuleb mitmete piirangutega arvestada ka lõkke tegemisel.

Kontrolli alt väljunud kulupõlengud on Eestis igal kevadel suureks probleemiks. Möödunud aastal registreeris päästeamet 3904 kulupõlengut. Foto: Raul Mee

Päästeameti statistika väidab, et möödunud aastal olid 12 000 tuletõrje väljakutsest esikohtadel kulu põletamine 1451 ja hooletus lahtise tule kasutamisel 996 juhtumiga. Kokku registreeris päästeamet ligi neli tuhat kulupõlengut.

Lisaks üle riigi kehtivatele õigusaktidele on paljud omavalitsused kehtestanud heakorra- või avaliku korra eeskirjadega piirangud tule tegemisele oma territooriumil.

Tallinnas nõutakse lõkke tegemiseks keskkonnaameti kooskõlastust, kuid mõnes linnaosas on väljaspool korruselamute piirkonda lõkke tegemine koduaias teatud kuupäevadel lubatud ka ilma selleta.

Ahja valla avaliku korra eeskirja järgi on vallas lõkke tegemine lubatud väljaspool selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohta mineraalse pinnasega kohas maaomaniku või -valdaja loal. Seejuures tuleb arvestada tuule suunda ja tugevust ning ohutut kaugust hoonetest. Lõket võib teha vaid täisealise isiku juuresolekul ja vastutusel.

Omavalitsused võivad oma territooriumil paiknevad metsad ja rabad põua ajal külastajatele tuleohu tõttu täielikult sulgeda.

Looduskaitsealadel kehtivad lõkke tegemisel erireeglid. Üleriigiliselt reguleerib kaitsealal käitumist, sealhulgas tule tegemist, kaitstavate loodusobjektide seadus, mis keelab kaitsevööndis lõkke tegemise, kui kaitseala eeskiri ei määra teisiti. Karula rahvuspargi kaitse-eeskiri näiteks määrab, et telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult rahvuspargi valitseja poolt selleks ettevalmistatud ja tähistatud paikades, välja arvatud õuemaal.

Väljaspool kaitsealasid peab lõkke tegemisel täitma keskkonnaministri määruses “Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutusnõuded” toodud reegleid. Selle määruse järgi on tuleohtlikul ajal keelatud ka viimastel aastatel palju probleeme tekitanud kulupõletamine. Tuleohtlikuks ajaks peetakse aega alates kevadisest lume sulamisest kuni vihmaste ilmade saabumiseni sügisel.

Tuleohutusnõuete rikkumise eest saab eraisikut karistada kuni 18 000 krooni suuruse trahviga, juriidilise isiku puhul võib trahvisumma ulatuda 50 000 kroonini.

Kui kulu põletamise või muu hooletu tuletegemise tagajärjel süttib ka mets või mõni hoone, tuleb süüdlasel lisaks trahvi maksmisele hüvitada keskkonnale ja omanikule tekitatud kahju.

Avalikel üritustel lõkke süütamisel tuleb järgida siseministri määruses “Tuletööde tuleohutusnõuded” toodud nõudeid. Avaliku lõkke tegemine tuleb selle korraldajal kooskõlastada kohaliku päästeasutusega.

Sama määrus reguleerib ka põlevmaterjali jäätmete ja prahi põletamist. Seda võib teha tuule kiirusel kuni 1,5 meetrit sekundis, selleks kohandatud alusel ning tuletöö üle järelevalvet teostava isiku juuresolekul.

Tuld süüdates mõtle ohutusele
Kulu põletades valmistu halvimaks

Kulupõletamisel peavad alati käepärast olema esmased tulekustutusvahendid – labidas, ämber või kastekann, raudrehad, lapatsid, märjad oksad.

Tuld ei tohi jätta järelevalveta, lahkuda võib alles siis, kui see on kustunud või kustutatud.

Rohket suitsu tekitava põletusmaterjali korral tuleb valehäirete vältimiseks eelnevalt informeerida häirekeskust.

Omavalitsused võivad oma heakorraeeskirjades ette näha täiendavaid piiranguid.

Selleks, et tuli kontrolli alt ei väljuks, on soovitatav põletada osade kaupa, mitte kogu põldu korraga.

Juhuks, kui tuli siiski kontrolli alt väljub, peaks kaasas olema mobiiltelefon.

Lõkke tegemiseks võib olla vajalik luba

Kui soovid matkal ööbida enda valitud paigas, pead riigimaal taotlema loa kohalikust metskonnast. Tuld võid teha vaid siis, kui lõkkekoht on metskonnaga kooskõlastatud.

Piknikupidajate lõhutud pudelite killud koondavad päikesekiiri ning on põhjustanud suuri tulekahjusid.

Maapinnast kõrgemale asetatud põletite (priimus, gaasipliit) kasutamine ei eelda loa taotlemist.
Allikad: päästeamet, maaturism.ee

Originaalartikkel