LHV majandusanalüütiku ja endise presidendi majandusnõuniku Heido Vitsuri sõnul toob majanduskasvu raugemine paraku mujal üksnes täiendavaid riske – Eesti majanduskasv on alati sõltunud ekspordi suurusest, milles omakorda oluline osa töötleval tööstusel, ent juba teises kvartalis oli töötleva tööstuse osa Eesti majanduskasvu vähenemises suurim.
“Seega võib karta, et üldise halveneva majanduskliima tõttu tuleb meil kolme kuu pärast rääkida veel viletsamatest numbritest,” nentis Vitsur BNS-ile.
Statistikaameti andmeil kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 0,6 protsenti ja moodustas jooksevhindades 9 miljardit eurot.
“0,6 protsendi suurust majanduskasvu tuleks 20 protsenti ületava hinnatõusu tingimustes lugeda siiski rahuldavaks tulemuseks. Samas tuleb meil tunnistada tõsiasja, et oleme praegu Euroopa Liidus kõige tugevamalt pihta saanud riikide seas. Seda nii võrdluses eelmise aasta sama kvartaliga kui ka võrdluses käesoleva aasta esimese kvartaliga ning seda loomulikult meie ülisuure hinnatõusu pärast,” märkis analüütik.
Sisemajanduse kogutoodangu (SKT) arvutamisel on Vitsuri sõnul suur vahe, kas hinnad kallinesid alla 10 protsendi või üle 20 protsendi, kusjuures ei tohi unustada, et suur osa sellisest hinnatõusu vahest on tingitud ka sellest, kuidas ühes või teises kohas tarbijale müüdava energia hindu kontrolliti või doteeriti. “Nii näiteks, kui me oleks olnud heldemad doteerijad või oleks me oleks hinnad külmutanud, oleks meie arvestuslik SKT ilmselt mõnevõrra suurem olnud. Aga see, kas sellisel viisil hinnataseme hoidmine meile kasuks või kahjuks oleks tulnud, on täiesti omaette küsimus,” tõdes ta.
Eesti valikuid arvestades ei ole Vitsuri hinnangul midagi üllatavat, et samal ajal kui Euroopa Liidus tervikuna ulatus majanduskasv võrdluses eelmise aastaga teises kvartalis 4 protsendi suuruseks, jäi Eesti oma suuruseks 0,6 protsenti, ja et ka võrreldes selle aasta esimese kvartaliga jäi enamikes Euroopa riikides majanduskasv positiivseks, kuid Eesti majandus kahanes 1,3 protsendi võrra.
“Võib siiski arvata, et meist teisiti toimides riigid erilist majanduslikku edu ei saavutanud, sest retsessiooni oht on hakanud kummitama juba mitmeid Euroopa Liidu liikmesmaid,” lisas ta.
