Täna, 1. juulil 2022 jõustub füüsilise isiku maksejõuetuse seadus, millega seoses muutub muuhulgas füüsilise isiku maksejõuetusmenetluse algatamise taotlemine. Maksejõuetusmenetluste algatamine eraisiku jaoks toimub edaspidi ühtse maksejõuetusavalduse alusel.

Maksejõuetusavalduse saab esitada kohtule nii pankroti väljakuulutamiseks, pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamiseks kui ka võlgade ümberkujundamiseks. Maksejõuetusavaldus hakkab asendama seega pankrotiavaldust, kohustustest vabastamise avaldust ja võlgade ümberkujundamise avaldust.

“Ühtse maksejõuetusavalduse abil soovime soodustada võlgniku majanduslike raskuste lahendamiseks sobivaima menetluse valimist. Pankrot ei ole alati ainus lahendus ja seega võimaldame alates tänasest vajadusel valitud menetlusliiki sujuvalt ja lihtsalt vahetada,” selgitas justiitsminister Maris Lauri.

Võlgnikul on võimalik jätta menetlusliigi valik ka lahtiseks ning valida sobiv menetlus usaldusisiku ja kohtu abiga. Füüsilisest isikust võlgnikku hakkab tema maksejõuetusmenetluse algatamisel nõustama usaldusisik ning ajutist haldurit füüsilisele isikule enam ei nimetata. Usaldusisikul on ajutise halduriga sarnased õigused ja kohustused.

Võlgnikul on maksejõuetusavalduse esitamisel võimalik valida kahe erineva vormi vahel.

• Kui võlgnik soovib ainult enda makseraskuste lahendamist, valib ta vormi nimetusega “võlgniku maksejõuetusavaldus”.
• Kui aga võlgnik on abielus ja ka abikaasal on makseraskused, on abikaasadel võimalik esitada ühine avaldus enda makseraskuste lahendamiseks. Sellisel juhul valivad abikaasad vormi nimetusega “abikaasade ühine maksejõuetusavaldus”.
• Ka võlausaldajal on õigus esitada võlgniku suhtes maksejõuetusavaldus. Võlausaldaja peab valima vormi nimetusega “võlausaldaja maksejõuetusavaldus”.

Lisaks on ettenähtud veel vormid varanimekirja, võlanimekirja ja võlgade ümberkujundamise kava esitamiseks. Kõik vormid on leitavad justiitsministeeriumi kodulehelt.