Süllekukkunud kasum väärtpaberite või muu vara müügist võib tekitada küll hetkelist rahulolu ja tarbimishimu, kuid samas ei tohi unustada, et teenitud kasumi pealt tuleb hiljemalt järgneva aasta 1. oktoobriks loovutada maksu- ja tolliametile oma osa.
Kui tavaliselt saavad paljud inimesed tasutud eluasemelaenu või õppelaenu intresside tulumaksu riigilt iga aasta kevadel tagasi, siis kasumiga vara võõrandamisel võib juhtuda, et on vaja raha hoopiski juurde maksta.
Maksu- ja tolliameti (MTA) statistika põhjal on eraisikutele juurde määratud tulumaks iga aasta kasvanud. Kui 2002. aasta deklaratsioonide eest määrati inimestele tulumaksu juurde 262 miljoni krooni eest, siis aasta hiljem juba 322 miljonit. MTA maksude osakonna juhataja Dmitri Jegorovi sõnul tuleb 2004. aasta deklaratsioonide alusel eraisikutel juurde maksta 271 miljonit krooni. Kuid need numbrid on veel esialgsed. Enamik ehk umbes kolmveerand maksustatavast tulust tekib eraisikutel just väärtpaberite võõrandamisest.
Seoses Hansapanga börsilt lahkumisega on tulumaksu juurdemaksmise teema taas kuum. Ehkki mõned Hansapanga eraisikust suurinvestorid kandsid oma aktsiad enne Swedbankile müümist äriühingutele üle, et tulumaksukohustust edasi lükata, on alles palju väikeaktsionäre, keda ootab järgmisel aastal suuremat sorti rahakoti tühjendamine.
Orienteeruvalt võisid kohalikud eraisikud Hansapanga aktsiate müügist teenida poolteist miljardit krooni ning sellest tuleb umbes 200–300 miljonit krooni järgmisel aastal MTA-le loovutada. Kuna aega sinnani on ligi poolteist aastat, ei maksa raha lihtsalt sukasääres hoida.
Küsitletud investeerimisspetsialistid pakkusid raha kasvatamiseks mitmeid võimalusi.
“Krooni ei maksa hakata sildistama, ehk Hansapanga aktsiate müügiga teenitud rahale tuleks leida kuni tulumaksukohustuseni rakendus," võtab asja lühidalt kokku Sampo Panga privaatpanganduse juht Tõnu Vanajuur. “See, mis kuningale kuulub, tuleb kuningale ära maksta. Seetõttu peab raha olema maksmisel alles ning sellises vormis, et seda ei saaks vahepeal laiaks lüüa," lisab ta.
“Kõigepealt võiks 15% brutopalgast suunata pensionifondi või -kindlustusse." See on summa, mille ulatuses võivad inimesed maksuvabalt kolmandasse pensionisambasse investeerida.
“Aktsiaid ostma ei julgusta ja deposiite pean igavaks. Võiks mõelda investeerimisdeposiitide peale," jätkab Vanajuur. Viimased Sampo Panga poolt kokku pandud hoiused liiguvad nii USA kui ka Euroopa aktsiaindeksitega (S&P 100 ja Eurostoxx 50) ühes taktis.
SEB Eesti Ühispanga privaatpanganduse juht Meelis Tambla soovitab samuti paigutada kõigepealt 15% oma brutopalgast kolmandasse pensionisambasse. “Kõige kindlam raha paigutamise koht on tähtajaline deposiit, kuid üheks võimaluseks on ka Ühispanga investeerimishoius," loetleb Tambla võimalusi.
Investeerimishoiuste plussiks on kapitaligarantii ehk investori suurimaks “kaotuseks" on tavaliselt vaid kogu sissepandud raha tagasisaamine. Kui aga väärtpaberid, mida hoius jälgib, tõusevad, võidavad ka hoiuse sõlminud kliendid. Teiseks plussiks on see, et sellise hoiuse pealt ei pea eraisik maksma tulumaksu.
Samalaadseid tooteid pakuvad ka teised investeerimisnõustajad.
Hansapanga personaalse varahalduse investeeringute direktori Urmas Niine sõnul pakuvad nad oma klientidele struktureeritud võlakirju, mis järgivad Hansa Ida-Euroopa aktsiafondi liikumisi. Trigon Capitali varahalduse juht Kristel Kivinurm-Priisalm pakub oma klientidele välja kinniseid võlakirjaemissioone, mis jälgivad Trigoni Kesk- ja Ida-Euroopa aktsiafondi. “Mitte mingil juhul ei tohi raha (maksuametile makstavat tulumaksu – toim.) panna aktsiatesse ja kinnisvarasse," lisab Kivinurm.
Seda kinnitavad ka teised. “Kui Hansapanga aktsiate puhul oli tegemist ainukese investeeringuga ehk inimese nn neljanda pensionisambaga, siis jumala pärast ei maksa selle rahaga mõnda spekulatiivset tehingut teha," sõnab Vanajuur.
Kui aga inimesel MTA-le raha maksmisega probleeme pole ja riskivalmidus on suur, võib võtta ka suuremaid riske. Kui vara võõrandamisest kasumit saanud inimene paigutab oma raha näiteks aktsiatesse ja teeb halva investeeringu, on tal võimalus oma tulumaksukohustust vähendada.
Seda möönab ka Urmas Niine. “Mõtlesin ka ise mõned päevad tagasi selle peale. Ise ma inimestel oma rahaga päris spekulatiivset tehingut teha aga ei soovita. Samas saaks sellises tehingus vähendada enda jaoks langusriski osatähtsust veerandi võrra," tõdes Niine. “Riski võtmisel jääb enda kanda ¾ ja maksuameti kanda ¼. Näiteks, kui te kaotate rahast 10%, siis enda kaotuseks jääks 7,5%. Ülejäänud kaotussumma jääb maksuameti kanda."
Lihtne näide. Oletame, et Hansapanga aktsiate müügiga on teenitud 100 000 krooni kasumit, millelt järgmise aasta oktoobriks tuleb MTA-le tasuda 24 000 krooni tulumaksu. Kui see 24 000 krooni näiteks aktsiaturul maha mängida, väheneks tulumaksukohustus ligi 6000 krooni võrra. Ehk siis tegelik kaotus ei ulatuks 24 000 kroonini, vaid 18 000 kroonini. 6000 krooni jääks n-ö maksuameti kanda.
Professor Kasekambale annab tulumaksukohustus mõtteainet
Üks tuhandetest eestlastest, kellel pärast Hansapanga aktsiate müüki tulumaksukohustus tekkis, on välispoliitika instituudi direktor professor Andres Kasekamp, kes ostis 30 000 krooni eest Hoiupanga aktsiaid ning sai nende eest pärast pankade liitumist 1100 Hansapanga aktsiat. Pärast aktsiate müüki Swedbankile on tal tekkinud ligi 50 000kroonine tulumaksukohustus. Kuigi see raha on tal praegu hoiukontol, oli Kasekamp nõus, et midagi peaks sellega aasta jooksul tegema. “Seda on muidugi kahju niisama ära anda," möönis Kasekamp, lisades, et kuigi ta pole veel seda teemat endale täielikult teadvustanud, annab see talle mõtteainet.
