2014. aasta kokkuvõttes oli kaupade eksport 12,1 miljardit eurot, vähenedes aasta varasemaga võrreldes -2% (YoY). Kaupade import oli möödunud aastal 13,7 mld eurot (-1% YoY).
Kaubandusdefitsiidiks kujunes 1,6 mld eurot (aasta tagasi 1,5 mld eurot).
Neljal viimasel aastal on olnud kaupade eksport võrdlemisi samas suurusjärgus, olles alates 2011. aastast vastavalt 12,0; 12,5; 12,3 ja 12,1 miljardit eurot möödunud aastal. Sellele eelnenud 2010. aastal oli kaupade eksport siiski 8,7 mld eurot.
Valdkondade lõikes on ekspordi pilt üsna kirev – on palju sektoreid, kus on läbi aegade tipptasemed ja on neid sektoreid, kus tippudest ollakse kaugel.
Kõige olulisemate kaubagruppide ekspordi lõikes olid 2014. aasta 2 viimast kvartalit napis plussis.
Välja võib tuua, et teisel poolaastal oli suur hüpe elektrimasinate ja -seadmete ekspordis. Kui esimene poolaasta oli kaubagrupi jaoks keskmiselt 10%-lise aastase langusega, siis aasta II pooles tuli 20-25% kasvu. Elektrimasinate ja -seadmete ekspordimahte hinnates tasub ka meeles pidada, et laias laastus peaks Ericssoni osakaal selles numbris olema ca 50%. Ja tasub ka arvestada, et 2014. aastal oli Eesti koguekspordist selle kaubagrupi osakaal 22%.
Kindlasti tuleb välja tuua puidutööstuse aina kasvavad ekspordimahud. Eestis on puittoodete ekspordi struktuur oluliselt teistsugune kui 1990. aastate lõpus või ka näiteks 2005. aastal. Kui 90. aastate lõpus tulid juba olemasolevatele plaaditootjatele lisaks esimesed suuremad saeveskid, siis tänaseks on lisandunud sektorisse puitmajad, liistutootjad, liimpuit, vineer, igasugused lisatöötlemised jne.
Metallide ja metalltoodete eksport on oma rekordilistest tasemetest üle 10% madalamal, kuid siin on tõenäoliselt oma mõju ka metalli kui materjali enda odavnemisel viimastel aastatel. Ning ka metallide ja metalltoodete all on erinevas suunas liikumisi. Näiteks on siin alljaotuses mustmetallide eksport tippudest oluliselt madalamal kui aastatel 2008 või 2011-2012. Seevastu oli mustmetalltoodete eksport eelmisel aastal rekordkõrge.
Kasvav toidusektor võistleb impordiga
Lõpetades positiivselt, tuleb märkida, et ka toiduainetööstuse ja jookide ekspordimahud olid eelmisel aastal rekordilised. Samuti peaks toiduainete ekspordile lisama ka taimsete toodete ekspordi numbrid.
Taimsete toodete ekspordimahust umbes poole moodustab teravili. Kümne aasta võrdluses võib näha, et selle aja jooksul on pea olematutest teravilja ekspordinumbritest saanud päris märkimisväärsed mahud (0,8 miljonit eurot 2004. aastal 90,8 miljoni euroni 2014. aastal).
Ka loomsete toodete all moodustab peaaegu poole ekspordimahust üks segment – piimatooted. Piimatoodete ekspordist rääkides jagunevad arvamused tavaliselt kahte äärmusesse. On neid, kes arvavad, et piimatööstused on majanduse kandev jõud (tegelikult on piimatoodete eksport suurusjärgus 1,5% koguekspordist). Ning teised arvavad, et selles sektoris on kõik asjad kogu aeg allamäge läinud ja eksportida ei ole midagi.
Tegelikult on 10 aastaga toimunud ekspordi rahalises mahus 2,7-kordne kasv. Ning arvestuslikult umbes pool siin toodetud piimast eksporditakse kas piimana või piimatoodetena (juust). Olukorra muudab segasemaks aga üha kasvav import. Kui vanasti ei olnud importtoodete osakaal piimatoodete turul nii oluline, siis tänapäeval ekspordime küll rohkem, aga ka impordime rohkem.
Teenuste saldo üheksa kuuga plussis
Ehkki teenuste ekspordi kohta eelmise aasta viimase kvartali statistika veel puudub, olid kõige olulisemad eksporditulu tekitajad teenuste valdkonnas järgmised sektorid (seda 12 kuu kokkuvõttes kuni III kvartali lõpuni): veoteenused 1,8 mld, reisiteenused 1,1 mld, telekommunikatsiooni-, arvuti-, ja infoteenused 429 miljoni ning ehitus 281 miljoni euroga.
Septembri lõpu seisuga oli teenuste eksport libiseva 12 kuu kokkuvõttes 5,0 mld eurot ja teenuste import 3,6 mld eurot. Teenuste saldo oli seega 1,4 mld euroga plussis.
