Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul jääb Eesti sissetulekute taseme ühtlustumine Euroopaga aeglasemaks, kuna töötajate tootlikkuse kasv Eestis ületab Euroopa keskmist vähem kui varem.
Eesti majandusarengu konverentsil ettekandega esinenud Ardo Hanssoni hinnangul on praegune umbes 2% suurune majanduskasv ootuspärane tulemus kaubanduspartnerite majandusolukorda hinnates. Hanssoni hinnangul saaks Eesti majandus kasvada praegusest kiiremini, sest pikemas vaates on Eesti majandusele jõukohane kasv 3-4%.
Hanssoni rõhutas oma ettekandes, et valitsuse poolt nõudluse kasvatamisega ei saa sissetulekutaset Eestis kestlikult tõsta. "Eestil on senisest enam võita kasvu soodustavatest struktuurireformidest. Majanduse kasvuvõime alustalad on tehnoloogiline areng ja tootlikkuse tõus," sõnas ta.
Hanssoni sõnul on majanduskriisi järel Eestis majanduskasv tulnud suures osas hõive tõusu abil, kuid hõive jõud majanduse kasvuallikana on raugemas, sest Eesti elanikkond kahaneb. "Eestis on tööturul aktiivsete inimeste osakaal teinud arenguhüppe ja me oleme möödunud Soomest, kuid Rootsiga võrreldes on veel arenguruumi. Kui rohkem inimesi osaleb tööturul, siis see on üks võimalus kasvatada Eesti majandust," ütles Hansson.
Eestis on ostujõuga korrigeeritult töötajate tootlikkus jõudnud 63%ni Euroopa Liidu keskmisest, kuid kasv on viimastel aastatel aeglustunud. "Eestis on masinaid ja seadmeid töötaja kohta enam kui 15 000 euro väärtuses, mis on kolm korda rohkem Eesti tasemest 2000. aastal, kuid kaks korda vähem Soome ja Saksamaa tasemest. Majanduses „tipule“ lähemal olles tuleb kasv suurema vaevaga," sõnas ta.
Hanssoni sõnul kulutatakse võrreldes varasemaga Eestis investeeringutele väiksema osa tuludest olukorras, kus investeeringute rahastamisvõimalused on head ja Eesti ettevõtete rahanduslik seis on tugev. Kui majanduses ei toimu senisest kiiremat moderniseerimist, siis võib tekkida stagnatsioon, ütles Hansson.
Eestil on samas palju eeliseid ülejäänud Euroopa Liidu ja euroalaga võrreldes – paindlik tööturg, võimalus võtta olemasolevaid tehnoloogiad üle arenenud majandustest, head rahastamisvõimalused ja tugev pangandussektor, varasemast madalam ettevõtete laenukoormus, vähene bürokraatia, suhteliselt madalad tööjõukulud ning korras riigirahandus ja madal riigivõlg.
