Veel tundmatute meetodite kasutamisel, mis põhinevad juhi sisetundel, võib juht saavutada erakordseid tulemusi. Eeldusena tuleb leida aega olla iga päev veidi vaikuses ilma mõtlemata.

Enamasti tegutsevad juhid oma igapäevatöös kahel viisil – kas oma vanadest harjumustest lähtuvalt või kasutatakse juba järele proovitud juhtimise meetodeid, mida raamatud, koolitused ja nõuande rubriigid jagavad. Üliharva kohtab firmade töös ehk siis juhi käekirjas midagi erakordset, mida teised ei kasuta. Kaks firmat võivad erineda vaid töötajate, sümboolika ja toote välimuse poolest. Muu sarnaneb üldjuhul vägagi – koosolekud, puhkus 28 päeva, laudadega kontoriruum. Mõistagi võime märgata kosmeetilisi erinevusi, mõnes kohas on lauad ümmargused, teisal on talvepuhkus, kolmandas soositakse kodukontori kasutamist. Ükskõik, mis lüli me firma töös vaatame, sarnaneb see suure tõenäosusega teiste firmadega ehk tegemist on juba järeleproovitud, teiste juhtide kasutatud juhtimise ideedega. Juhtide arvates kindlustab tulemuse juba kellegi rakendatud idee, mis siis, et seda tegevust on kasutatud teises kohas, hoopis teistes tingimustes, teise inimese poolt. Traditsiooniline ehk vana meetod tekitab turvatunde, millesse enamik juhte usub.

Olukord sarnaneb ehitusvaldkonnaga. Peaaegu enamik ehitisi on täisnurksete seintega, kuigi looduses kohtab 90kraadiseid nurki üliharva. Arhitektid lihtsalt vaatlevad oma eelkäijate töid ja teevad uued hooned teiste inimeste ideedele rajanedes. Tõenäoliselt unustavad nad nõu pidada endas sügaval asuva sisemise häälega, veelgi enam, nad unustavad loodusse ehk tegelikku maailma vaatamast. Asja teeb veelgi imelikumaks tõde, et ümmargune sein ületab nii kandevõimelt kui ka soojapidavuselt oluliselt täisnurkset seina. Tegelikkuses teab seda iga arhitekt või isegi iga ehitaja, ometi ehitatakse edasi ainult nurgelisi hooneid, sest nii on juba paar tuhat aastat tehtud.

Sarnaselt arhitektidega otsivad tõenäoliselt ka juhid harva abi oma sisemisest vaikusest või loodusest, sest muidu juhiks nad hoopis teisiti. Tõenäoliselt ei oleks siis tühjades müügisalongides hulk kurbi Internetis surfavaid teenindajaid, vaid neile inimestele leitaks uus rakendus. Kas või rakendataks neid põhupakkidest uue müügisalongi ehitamisel, et vabaneda suurtest rendikuludest, või tehakse ettevõtte territooriumile oma orgaaniline juurviljaaed või kasvuhoone.

Looduses ju pole töötuid, linnul ja loomal on alati tööd. Inimesel oleks alati tööd, kui ta vaid tegeleks maailmale vajalike asjadega. Juhid saavad siinkohal oma meeskonda palju aidata.

Olles kontaktis oma tegeliku olemusega, ilma mõtteid mõtlemata, võime leida enda seest vägevaid ideid. Näiteks võib oma intuitsioonile tuginev juht luua firma, kus alustatakse hommikut käest kinni hoides, soovides lihtsalt head üksteisele ilma igasuguse tagamõtteta. Või suurendatakse üksteise avatust väikeses rühmas, kus igaüks saab näiteks paar korda nädalas rääkida oma tunnetest või mõtetest. Väike hommikune grupiteraapia võib mõjuda nii vabastavalt, et loomingulisus idaneb ja töö firmas läheb lennates. Või kehtestab tundmatuid radasid kompiv juht igapäevaseks tööajaks 4-5 tundi ja firmal läheb hästi. Või antakse kõigile töötajatele, kes käivad jala tööl, üks lisa vaba päev. Jne, jne. Tegelikult on need ideed ka juba tuntud ja tõenäoliselt paljudele ei sobi. Kõige õigemad tundmatud teed on iga juhi sees olemas, peab vaid leidma aega kuulatada.

Kõike seda lugedes tekib paratamatult küsimus, et tundmatute meetodite kasutamine viib ju tundmatusse. Jah, see ongi asja võlu ja annab tegemistele uue hoo. Peamine, et firma eesmärgid oleks selged, siis liigub vanker õiges suunas. Kuigi ka suund muutub julge juhi käe all sageli. Uudne, juhi sisetundest inspireeritud tegutsemine lõhub ka senise näiliselt turvalise keskkonna, kus kõik näib stabiilne ja ohutu. Tegeliku maailma tunnetamisega peavadki kaasnema ohud, see annab meeskonnale julgust ja paneb nad elama, sest neid juhitakse ebatraditsioonilisel viisil.

Kuidas teha tundmatuid tegusid?

Lihtne, tuleb teha vaid seda, mis on sinu jaoks tundmatu ja mis põhineb sinu sisetundel. Näiteks, kui järgmine kord ilmneb mõni lahendamist vajav olukord meeskonnas, siis tuleb teha midagi teisiti kui tavaliselt, käituda täiesti uutmoodi, lähtudes juhi enda sisetundest, mitte juhtimisteooriast või kellegi soovitustest. Näiteks, kui senini oled juhina noominud müügiesindajaid, et nad käivad vähe visiitidel, siis järgmine kord jätad hinnangu andmata ja lähed müügiesindajat visiidile aitama.

Või, kui mõni juht teab, et meeskonnas on töötaja, kelle hobiks on kokandus, siis võib teda paluda valmistada kolleegidele üks kord nädalas pidulik lõunasöök, andes talle selleks vajalikud vahendid. Või, kui üks töötaja tegeleb pilatese võimlemisega, siis miks mitte alustada reedeseid tööpäevi pilatese harjutustega. Sama kehtib arendustegevusega. Kui seni saadeti näiteks müügiesindajaid võõrkeelt õppima ja müügikoolitustele, siis nüüd saadame nad meditatsiooni õppima või tantsuteraapia kursustele. Ehk leiame midagi kardinaalset uut, tundmatut, riskides, et uus tundub töötajatele imelik ja esialgu vastuvõetamatu.

Kust saab juht ammutada inspiratsiooni tundmatuteks tegudeks?

Kui juht leiab enda seest üles rahuseisundi, st kui ta leiab iga päev aega harjutada olemist ilma mõtlemata, siis tuleb ka inspiratsioon. Hea abivahend selleks on tegelik maailm – loodus. Vaadeldes pikalt mõnda taime, looma või näiteks väikest last, näeme, kui kohal nad on hetkes. Nad kasvavad ja arenevad, mõtlemata minevikule ja tulevikule.

Mida rohkem me suudame juhina olla kohal hetkes, seda laiemaks muutub meie tegutsemise spekter meeskonna juhtimisel. Juht vabaneb teda seni ahistanud piiridest ja kõik saab võimalikuks. Uudseid tegusid tegev juht peab tundma hästi oma tõelist olemust ja ta on endaga pidevas kontaktis. Mitte enda mõtetega, vaid endaga.

Parim juhtimise õpik on iseendasse teekonda juhendavad õpetused. Kui lähemalt vaadata tuntud vaimsete õpetajate soovitusi, siis kõigi nende peamine nõuanne on – ole võimalikult palju oleviku hetkes ilma mõteteta ja sa leiad kõik parimad soovitused enda eluks.

Seega leidkem enda seest inspiratsiooni ja julgust juhtida tundmatute meetoditega, seejuures muretsemata, kas nad edu toovad. Kindlasti toovad, kui need ideed tulevad meist endist ehk algallikast.