Inimeste silmad on väga tundlikud ja enamasti saame kohe aru, kui silmas on näiteks veresoon lõhkenud või ripsmekarv silma sattunud. Samuti paljud tervisehädad annavad endast märku just läbi silmade.
Ka stress võib mõjutada nägemist. Varasemate uuringute kohaselt on välja selgitatud, et vaimne stress võib mõjutada silmi ja põhjustada nägemismoonutusi. Kui tunnete stressi, muret või hirmu, paneb keha “võitle-või põgene” reaktsioon organismi toimima nii, et saaksid potentsiaalselt ähvardava olukorraga hakkama.
Selline keha reaktsioon mõjutab ka silmi ja nägemissüsteemi ning võib kaasa tuua silmade väsimuse, peavalu ja erinevaid nägemishäireid. Krooniline stress võib põhjustada ka silmasisese rõhu suurenemist, mis omakorda võib põhjustada nägemisnärvi kahjustusi. Samuti võib pikaajaline stress süvendada levinud silmahaigusi nagu glaukoom, optiline neuropaatia, diabeedist tingitud nägemise halvenemine, vanusega seotud kollatähni degeneratsioon ja teisi silmapõhja probleeme.
Kui stressitase tõuseb, vabaneb kortisool. Kortisool on peamine stressihormoon ja seda toodetakse neerupealistes. Kortisool mõjutab silmade ja aju veresoonkonda – see suurendab silmades rõhku, kahjustab veresooni ning põhjustab põletikku.
See kõik võib viia nägemise halvenemiseni. Stressi tõttu langenud nägemine võib stressi leevenedes taastuda – seetõttu on oluline stressitaset kontrollida ning vajadusel maandada.
Levinud stressiga seotud sümptomid:
- udune nägemine,
- tundlikkus ereda valguse suhtes,
- kuivad silmad,
- peavalu,
- silmade koormus,
- tõmblevad silmalaud.
Need on enamasti märgid liigsest stressist ning sel juhul on soovitatav mõneks perioodiks aeg maha võtta. Sümptomid peaks kiirelt mööduma.
