Kuigi mõnel ametialal koroonakriisi ajal töötajate arv oluliselt muutus, vastab tööjõuvajadus enamikes valdkondades endiselt OSKA pandeemiaeelsele prognoosile. Viimasel kolmel aastal on enim töökohti lisandunud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT), hariduse, tervishoiu ja sotsiaaltöö valdkonnas ning vähenenud on majutus-, toitlustus-, turismivaldkonna töötajate hulk, näitavad statistikaameti kogutud maksu- ja tolliameti töötamise registri andmed.
“2019. aasta juuli ja 2022. aasta juuli töötamise andmete võrdlus kinnitab OSKA COVID-19 mõjude eriuuringus esile toodud trendide paikapidavust,” ütles tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA peaanalüütik Yngve Rosenblad. Ta lisas, et praegu on Eesti ettevõtetel jälle keerulised ajad seoses energiahindade kiire kasvu ja Ukraina sõja mõjudega. Lähikümnendi vaates jääb tööjõuvajadus tõenäoliselt samas mahus püsima, kuigi muutuma hakkab töö sisu.
COVID-19 mõjude eriuuringus hinnati kriisist tingitud ühiskonna ja majanduse muutuste mõju tööturule. Leiti, et enamikus OSKA valdkondades 5–10 aasta vaates prognoositud tööhõivemuutuse suund kehtib, ent kriisis võimendunud trendide taustal (digitaliseerimine, automatiseerimine, rohepööre) saab osa prognoositud hõivemuutustest teoks kiiremini ja jõulisemalt. Majutuse ja reisikorralduse, transpordi, kultuuri, metsanduse ja puidutööstuse ning arvestusala ametikohtadel peeti võimalikuks hõive vähenemist.
Tänavused töötamise andmed näitavad, et nii on ka läinud. Kriisist kõige tugevamalt mõjutatud majutus-, toitlustus-, turismivaldkonda on hakanud tasapisi taastuma, kuid sektoris on endiselt ametikohti palju vähem kui enne pandeemia algust. Majutuses oli selle aasta II kvartalis 22% vähem töötajaid kui 2019. aasta II kvartalis, reisikorraldusettevõtetes 24% ja toitlustuses 14% vähem. Rosenbladi sõnul näitab see jätkuvat raskust tööjõu leidmisega, kuid viitab ka püsivatele muutustele sektoris: näiteks konverentsiturism ja tööalane reisimine ilmselt samas mahus enam ei taastu.
Silma torkab raamatupidamisega seotud töökohtade vähenemine (-650 ametikohta), mis Rosenbladi sõnul ei ole seotud niivõrd COVID-19 mõjuga kui üleminekuga automatiseerimisele ja digitaliseerimisele üldiselt, ehkki koroonaperiood seda trendi hoogustas. “Raamatupidaja amet on olnud OSKA valdkonnauuringutes üks radikaalsema miinusmärgiga prognoose ja see on realiseerunud,” ütles Rosenblad.
Osa valdkondi sai tööjõudu juurde
Inimesed, kes olid sunnitud koroonaperioodil töökohta vahetama, liikusid sektoritesse, kus oli suur tööjõunälg: näiteks haridus, tervishoid, sotsiaaltöö, IKT.
Hariduse valdkonnas lisandus koroona-aastatel eelkõige tugispetsialiste. Kuid eripedagooge, logopeede, koolipsühholooge, sotsiaalpedagooge on lähiaastatel vaja veelgi juurde. Tervishoiuvaldkonnas loodi täiendavaid töökohti kõige rohkem EMOdes, infektsioonikontrollis ja triaažis, ent vajadus õdede ja hooldustöötajate järele on jätkuvalt suur, aastas vajatakse suurusjärgus 500 uut õde. Samuti on enam juurde vaja perearste, psühhiaatreid ja erakorralise meditsiini arste. Sotsiaalvaldkonnas kasvas hooldustöötajate arv, ent OSKA värskes sotsiaaltöö uuringus prognoositakse, et järgneva kümne aasta jooksul vajatakse kas uute töökohtade lisandumise, tööjõu voolavuse või töötajate asendamise tõttu sotsiaaltöö valdkonna põhikutsealadele aastas ligi 2000 töötajat. Kõige suurem puudus on endiselt hooldajatest.
Koroonaperioodil enim kasvanud ametite nimekirja absoluutses tipus on tarkvaraarendajad, kelle arv kasvas kolme aastaga 48% ehk 3066 töökoha võrra. OSKA uuringujuht Urve Mets tõdes, et nõudlus arendajate järele on nii IKT sektoris kui sellest väljapool jätkuvalt suurem kui koolituspakkumine. “Ei ole töötuid arendajaid, on ainult töökohta muuta soovivaid arendajaid,” sõnas ta.
IKT-s on olnud OSKA valdkonnauuringute kõige radikaalsem plussmärgiga prognoos. IKT-spetsialistide arvu suurenemist seitsme aastaga 1,5 korda prognoositi juba 2016. aasta uuringus. Käesoleva aasta alguses avaldatud uus uuring kinnitas, et nii on läinud. Värskes uuringus prognoositakse IKT ametitel hõivatute koguarvu kasvu üle kogu majanduse 1,5 korda ka 2027. aastaks (võrreldes 2020. a) – st 2600 uut töökohta aastas.
Enim kasvanud ametite TOPis on lisaks veel teisigi IKT-ga seotud ameteid, näiteks süsteemianalüütikud (+704), tarkvara ja rakenduste arendajad ning analüütikud (+463), IKT kasutajatoe tehnikud (+394). Automatiseerimine ja digitaliseerimine on juba praegu loonud meie ümber maailma, kus pea kõigest tekivad digitaalsed andmed. Koroonakogemus andis nii mõneski kohas tõuke neid andmeid enam kasutusele võtta ja otsuste alusena kasutada. Kasvav vajadus oskuse järele kõikjal tekkivaid arvandmeid mõtestada, seostada, visualiseerida, äri- ja otsustusprotsessides kasutusele võtta peegeldub analüütikaga seotud töökohtade lisandumises ning sarnaselt IKT-ga võib siingi prognoosida kiiret kasvu.
OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
