Euroopa Liidus kehtib põhimõte, et riigid tunnustavad ja täidavad vastastikku üksteise kohtulahendeid. Väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Vabakaubanduspiirkonda on aga kohtuotsustest oluliselt paremini tagatud vahekohtu- ehk arbitraažiotsuste lahendamine.

168 riiki, nende hulgas Eesti, on võtnud nn New Yorki konventsiooniga endale kohustuse teises riigis tehtud vahekohtuotsuseid tunnustada ja täita. Et täita Eestis välisriigi vahekohtuotsust, tuleb läbida Eesti kohtus üsna lihtne, enamasti kirjalik menetlus, mille käigus kohus kontrollib, ega vahekohtuotsuse tegemisel ei ole rikutud olulisi menetlusreegleid ja kas otsuse Eestis tunnustamine vastab siinsetele tavadele.

New Yorki konventsiooni järgi võib jätta vahekohtuotsuse tunnustamata ja seda täitmisele mitte võtta, kui otsuse tunnustamine oleks vastuolus selle riigi, kus otsust täita soovitakse, avaliku korraga. Avalik kord on üsna lai mõiste, mida riigid sisutavad erinevalt.

Eesti on tõestanud end soodsa õiguskeskkonnana vahekohtuotsuse tunnustamiseks. Eesti kohtud sisustavad avalikku korda, millega vastuolu välistab vahekohtuotsuse tunnustamise ja täitmisele võtmise, kitsalt.

Riigikohus on selgitanud, et mitte kõik siseriiklike õigusaktide kohustuslikud sätted ei kujuta endast Eesti avalikku korda, vaid otsuse tunnustamist takistab ainult Eesti õigussüsteemile ja selle põhiväärtustele (nt põhiseaduslik kord, põhiõigused ja -vabadused, moraalsed väärtused, aga ka materiaal- ja protsessiõiguse kõige üldisemad põhimõtted) täiesti võõras õigusarusaam. Eestis ei peeta võimalikuks vahekohtuotsust tunnustada näiteks siis, kui meie seadus ei luba seda tüüpi vaidlusi üldse vahekohtus lahendada või kui vahekohus on oluliselt eksinud erapooletuse reegli vastu.