11. jaanuaril avalikustas Riigikohtu halduskolleegium kohtuotsuse haldusasjas nr 3-3-1-62-06. Vaidlus puudutab erisoodustuste maksustamist.
Riigikohtu olulisemad seisukohad:
1. Optsiooni kui tuletisväärtpaberi tasuta või soodushinnaga andmine oma töötajale on erisoodustus.
2. Optsiooni maksustamine võib põhimõtteliselt toimuda kahel viisil. Kui optsioon on rahaliselt hinnatav, siis tekib tööandjal maksukohustus optsiooni andmise hetkel ning erisoodustuse väärtus on optsiooni väärtus. Kui optsioon ei ole rahaliselt hinnatav, siis maksustatakse optsiooni täitmise tulemusena toimuvat aktsia müüki töötajale ning tulumaksuga maksustatakse töötajale võimaldatud soodushinna ja aktsia turuhinna vahe optsiooni täitmise ajal.
3. Tööandja võib erisoodustust anda vahetult või kolmanda isiku kaudu. Kui kolmas isik tegutseb töötajaga tehingu tegemisel tööandja arvel, siis on samuti tegemist tööandja poolt antud erisoodustusega. Teise isiku arvel tegutsemine tähendab eelkõige seda, et tööandja kannab tehingust tekkiva kulu või loobub potentsiaalsest kasust, mis oleks tekkinud, kui erisoodustuse andmise asemel oleks toimunud turutingimustel tehing.
4. Tulenevalt maksukorralduse seaduse §-st 84 on võimalik erisoodustusi lugeda kolmanda isiku kaudu antuks ka siis, kui tööandja ei kanna otseselt mingeid kulusid ega võta endale riske seoses tehinguga. Selles kohtuasjas tuvastatud asjaolud annavad alust väita, et optsioonilepingute sõlmimiseks kasutati äriühingut, millel puudus iseseisev majandustegevus. Lepinguid oli võimalik sõlmida ja täita ainult tänu sellele, et tööandja ja tema kontrolli all olevad isikud andsid selleks laenu. Nendest faktidest tegi kohus järelduse, et kolmanda isiku kasutamise ainus eesmärk oli võimaldada erisoodustuse andmist ja hoiduda kõrvale erisoodustusega seotud maksude tasumisest.
5. Kuigi MKS § 84 kehtib alles 1. juulist 2002, on selles sättes toodud põhimõte – kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule – maksuõiguse üldise põhimõttena rakendatav ka varem toimunud tehingutele.
6. Maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehing või toiming saab oma olemuselt olla ainult tahtlik, mistõttu saab MKS § 84 kohaldamisel alati rakendada 6-aastast maksusumma määramise aegumistähtaega tavapärase 3-aastase tähtaja asemel.
7. Kasu vara võõrandamisest, mida töötajad said optsioonilepingu täitmisest, tuleb vähendada erisoodustusena maksustatud optsiooni väärtuse võrra. See nõue tuleneb tulumaksuseaduse § 12 lõikes 2 sätestatud topeltmaksustamise vältimise põhimõttest. Tulenevalt MKS § 102 lõikest 1 peab maksuhaldur deklareeritud või määratud tulumaksu ümber arvutama ja enammakstud tulumaksu töötajale tagastama.
Kohtuotsusega saab tutvuda siin: http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-62-06
