Tänavu 1. augustil jõustus äriseadustiku muudatus, mis lubab osaühingu osa teatud juhtudel müüa näiteks e-kirja või Facebookis saadetud sõnumi kaudu. Seega on osa müümine nüüd lihtsam, odavam ja kiirem, sest enam ei pea tehingu tegemiseks minema notari juurde.

Kui varem sai ilma notari juures käimata müüa osasid, mis olid registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris, siis alates 1. augustist on võimalik ka väärtpaberite keskregistris registreerimata osadega teha tehinguid ilma notarita. See on lubatud siiski vaid juhul, kui on täidetud kolm kriteeriumit.

Osakapital peab olema vähemalt 10 000 eurot

Esiteks peab osaühingu osakapital olema vähemalt 10 000 eurot. Lisaks peab osakapital olema täielikult sisse makstud. Seega kui osakapital on 2500 eurot või osaühing on asutatud sissemakset tegemata, siis tuleb osa müümiseks endiselt notari juurde minna.
Äriseadustiku § 149 lg 6

Põhikiri peab lubama osa müümist ilma notarita

Teiseks tuleb notariaalsest vormist loobumine näha ette põhikirjas. Juba tegutseva osaühingu puhul tähendab see põhikirja muutmist. Kui muudel juhtudel on põhikirja muutmiseks vajalik üldjuhul vähemalt kahte kolmandikku koosolekul osalenud osanike häältest, siis osa müümise vorminõude leevendamiseks näeb seadus ette märksa rangema nõude.
Äriseadustiku § 64 p 13¹

Nimelt peavad äriseadustiku kohaselt sellise põhikirja muutmise või kinnitamise otsuse poolt olema kõik osaühingu osanikud. Näiteks kui osaühingul on sada osanikku ning neist üks ei ole nõus põhikirja muutma selliselt, et lubatud on osa müümine ilma notarita, siis sellisel juhul ei luba seadus põhikirja muuta.

Osa müügileping peab võimaldama kirjalikku taasesitamist

Kolmandaks näeb äriseadustik ette minimaalse vorminõude osa müügilepingule. Osa võõrandamise käsutustehing tuleb teha vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Selleks on näiteks e-kiri või sõnum. Soovitatav on müügileping vormistada siiski kirjalikult ehk allkirjastada nii ostja kui ka müüja poolt. Poolte soovil võib osa müük toimuda jätkuvalt ka notari juures. Osa müümine ei ole lubatud suulise lepinguga.

Kui on täidetud kolm eelnimetatud kriteeriumit, siis on lisaks osa müümisele lubatud kasutada leebemat vorminõuet ka muude osadega seotud tehingute puhul. Näiteks on nüüd lubatud e-kirja teel sõlmida osanike lepingut, mis sisaldab kokkuleppeid osade müümise kohta. Samuti ei pea osa pantimiseks minema notari juurde. Leebemat vorminõuet saab edaspidi kasutada ka osalusoptsioonide puhul.

Osanike andmete muudatusest tuleb teada anda

Seoses osa müümise vorminõude leevendamisega jõustus 1. augustil äriseadustikus ka muudatus, mille kohaselt peab osaühingu juhatus teavitama osanike andmetes toimuvatest muudatustest viivitamata äriregistrit. Juhatus ei pea äriregistrit teavitama muudatustest, kui samad andmed jõuavad äriregistrisse muul viisil, näiteks kui osa müük toimub notari juures või kui osad on registreeritud Eesti väärtpaberite registris. Seega mõjutab uus kohustus eelkõige neid osaühinguid, mille osasid on lubatud müüa ilma notarita.
Äriseadustiku § 182 lg 1²

Lisaks jõustus äriseadustikus ka muudatus, mille kohaselt peab osanik viivitamatult teavitama juhatust muudatustest osanike andmetes. Varem ei olnud seaduses sellist osaniku kohustust selgelt välja toodud.
Äriseadustiku § 182 lg 1¹