1. novembril jõustub toote nõuetele vastavuse seaduses ligi 30 muudatust, mille peamine eesmärk on tõhustada järelevalvet seoses e-kaubandusega ning kolmandatest riikidest pärit toodete üle. Näiteks annavad seadusemuudatused järelevalveasutusele võimaluse teha veebipoes kontrolloste valenime all ning küsida internetiteenuse pakkujalt, kes on ohtlikke tooteid müüva veebilehe taga.
E-kaubandusega seotud muudatused
Alates 1. novembrist saab turujärelevalveasutus teha tõhusamalt kontrolloste veebimüügi korral. Näiteks võib järelevalveasutus varjata ostu eesmärki või kasutada ostu tegemisel valenime. Hetkel ei ole selline tegevus järelevalveasutusele lubatud. Endiselt jääb aga kehtima nõue, et kontrolltehingut saab kasutada üksnes siis, kui järelevalve eesmärki ei ole muul viisil võimalik saavutada või eesmärgi saavutamine on oluliselt raskendatud.
Lisaks on järelevalveasutusel edaspidi õigus saada internetiteenuse pakkujatelt infot selle kohta, kes on internetis ohtlikke või nõuetele mittevastavaid tooteid müüva veebilehe taga. Järelevalveasutusel on õigus sellisel viisil veebilehe omaniku kindlaks teha üksnes juhul, kui see on vajalik ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks.
Seadusemuudatus annab järelevalveasutustele ka õiguse nõuda internetiteenuse pakkujatelt ligipääsu piiramist veebiliidestele, kui levitaja või veebiliidese haldaja ei tee järelevalveasutusega koostööd, ei reageeri järelevalveasutuse pöördumistele ning jätkab ohtliku toote müüki. Veebiliideste all on silmas peetud veebilehti või rakendusi, mille kaudu tarbijad saavad tooteid internetist osta, näiteks osta.ee, Amazon, Facebook Marketplace.
Muudatused kolmandatest riikidest pärit toodetega
Toote nõuetele vastavuse seaduses jõustub nõue, et teatud tootegruppide (nt ehitustooted, isikukaitsevahendid, küttegaasi põletavad seadmed, mänguasjad) korral on vajalik Euroopa Liidus asutatud vastutava isiku olemasolu, kes on võtnud tootega seoses vastutuse mitmete ülesannete täitmise eest. Näiteks peab vastutav isik kontrollima õigusaktides nõutud dokumentatsiooni, näiteks Euroopa Liidu vastavusdeklaratsiooni või toimivusdeklaratsiooni ja tehnilise dokumentatsiooni olemasolu ning tegema need kättesaadavaks järelevalveasutustele. Lisaks on vastutaval isikul kohustus teha igati koostööd järelevalveasutustega, kui ilmneb, et tooted on ohtlikud või ei vasta nõuetele. Vastutav isik peab tagama ka parandusmeetmete võtmise.
Seadusemuudatus näeb ette, et vastutav isik peab olema märgitud kas tootele, pakendile või sellega kaasaskäivatele dokumentidele, et järelevalveasutused saaksid probleemide korral ettevõtjaga ühendust võtta.
Võrreldes kehtiva olukorraga muutub see, et täna vastutab nimetatud nõuete täitmise eest kolmanda riigi tootja, aga tulevikus peab selleks olema mõni Euroopa Liidus asuv ettevõte. Muudatus on vajalik, et tagada parem nõuetele vastavus eelkõige e-kaubanduse tingimustes ja seda eriti olukorras, kus suur osa Euroopa Liidu turule jõudvaid tooteid pärinevad mõnest kolmandast riigist.
Uus nõue ei mõjuta Eesti ettevõtjaid, kuivõrd nõue kehtib eelkõige kolmandate riikide müüjatele. See tähendab, et kolmandate riikide müüjad peavad tagama, et oma toodete müügil oleks määratud Euroopa Liidus asutatud vastutav isik. Vastasel juhul võidakse kaup piiril kinni pidada või müügilt ära korjata. Kui puudub info Euroopa Liidus asuva tootja, importööri või volitatud esindaja kohta ja kui toode on lõppkasutajani jõudnud läbi nn vahelao, siis läheb vastutus nn vahelaole. Seega eelkõige puudutab uus nõue importtooteid, kuivõrd Euroopa Liidus toodetud toodete korral on vastavaks isikuks üldjuhul Euroopa Liidu tootja ise.
