Võltskaupade müük internetis

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Kirjutasime juba varem, et Eesti kohus küsis eelmise aasta suvel Euroopa Kohtult selle kohta, kui kaugele võib isik minna väitega, et pakub võltskauba müüjatele internetis vaid tehnilist tuge ja teda selle eest vastutusele võtta ei saa. Praeguseks on Euroopa Kohus oma vastuse andnud (kohtuasi C-521/17). Leides, et vastutab ka isik, kelle roll piirdub küll tehnilise toe pakkumisega, kuid kes on võltskauba müügist tema kaasabil selgelt teadlik.

Meeldetuletuseks: eelotsuse küsimusest ja küsimisest

Euroopa Liidu liikmesriikide kohtud peavad aeg-ajalt küsima eelotsust. Nimelt juhul, kui olemasoleva Euroopa Kohtu kohtupraktika põhjal ei ole piisavalt teavet, et ise otsustada liidu õiguse tõlgenduse üle. See tähendab, et siseriiklikel kohtutel ei ole õigust ise Euroopa Liidu õigust tõlgendada ja kui norm või praktika on segane, siis tuleb tõlgenduse saamiseks pöörduda Euroopa Liidu Kohtu poole.

Eesti riigikohtu veebilehe andmetel on Eesti kohtud Euroopa Liitu kuulumise jooksul küsinud eelotsust kokku 26 korral. Seega ei küsi Eesti kohtud Euroopa Liidu õiguse tõlgendamisel nõu kuigi tihti. Vastandina küsivad näiteks Saksamaa ja Itaalia igal aastal keskmiselt nelikümmend eelotsust.

Pahatahtliku vahendaja vastutus internetis

Vaidlus, mis tõi kaasa Euroopa Kohtusse pöördumise, puudutab olukorda, kus maailmakuulsaid kaubamärke esindav organisatsioon on pöördunud kahjunõudega Eestis resideeruva isiku vastu, kes on seostatav sadade veebilehtedega, mille kaudu müüakse või müüdi võltskaupu kaubamärkidelt, nagu Pandora, Puma, Burberry, Parajumpers, Timberland jpt.

Eesti kohus küsis Euroopa Kohtult, kas ja millal võib isikule kaasneda vastutus selle eest, kui ta võimaldab toimida võltskaupu müüvatel veebilehtedel. Seda olukorras, kui isik pakub teadlikult teenust, mis võimaldab võltskaubamüüjatel registreerida kaubamärgiõigusi rikkuvaid domeene jäädes ise samal ajal anonüümseks. Küsimus on seega justnimelt tehnilise toe pakkuja teadlikkuses.

Euroopa Kohus argumenteeris, et kui isik osutab IP-aadresside rentimise ja registreerimise teenust, mis võimaldab tema klientidel domeeninimesid ja veebisaite kasutada anonüümselt ja see isik on teadlik, et tema teenust kasutatakse seadusi rikkuvaks tegevuseks, siis sellel isikul on aktiivne roll. Sellega aga kaasneb ka vastutus.

Internetti puudutava eelotsuse olulisus

Arvestades, et internetis toime pandud rikkumiste lahendamisel on endiselt palju lahtisi küsimusi nii Eestis kui kogu maailmas, on Eesti kohtu pöördumine suurema selguse saamiseks Euroopa Kohtu poole igati tervitatav.

Euroopa Kohus ei saa kunagi teha lõplikku sisulist otsust Euroopa Liidu liikmesriigi ehk antud juhul Eesti eest. Küll aga on Euroopa Kohus andnud esmakordselt selged juhised, et vastutavaks saab olla ka isik, kes pelgalt tehnilist tuge pakkudes aitab teadlikult võltskaubandusel internetis vohada. Seda, kas see on olukord ka vaidlusaluses kaasuses, otsustab Eesti kohus.

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll