Notariaalse abieluvaralepingu saab sõlmida nii enne abiellumist kui ka abielu kestel. Lepingu sõlmimiseks tuleb see osapooltel isiklikult allkirjastada. Kui abieluvaraleping on sõlmitud enne abiellumist, jõustub see abielu sõlmimise päeval.

Abieluvaralepinguga on võimalik:

• valitud varasuhe asendada teise seaduses sätestatud varasuhtega. Oluline on, et niisugusel juhul tekib uus varasuhe abieluvaralepingu jõustumise hetkest ja abikaasad ei saa abieluvaralepinguga ette näha, et uus varasuhe kehtib tagasiulatuvalt ka varasemalt omandatud vara suhtes;
• valitud varasuhe lõpetada – kui lõpetatakse varaühisuse või vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe ning abieluvaralepinguga uut varasuhet ei valita, hakkab abikaasade vahel kehtima varalahusus. Kui lõpetatakse varalahususe varasuhe ning abieluvaralepinguga uut varasuhet ei valita, hakkab abikaasade vahel kehtima varaühisus;
• sõlmida muid seadusega lubatud kokkuleppeid (nt ühisvara varasuhtes anda ühisvara valitsemise õigus ühele abikaasale).

Kui abikaasad on valinud varasuhte liigiks varaühisuse, on abieluvaralepinguga võimalik:

• tunnistada ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid esemeid või teatavasse liiki kuuluvaid esemeid (nt konkreetne kinnisasi või sõiduk);
• anda ühisvara valitsemise õigus ühele abikaasale – temal on õigus ühisvara hulka kuuluvat eset vallata ja käsutada (sh võõrandada, pantida), arvestades seaduses ja abieluvaralepingus toodud piiranguid. Siiski võivad perekonna eluaset abikaasad käsutada ainult koos;
• ette näha, et varaga tehingute tegemisel ei ole abikaasa nõusolekut vaja teise abikaasa iseseisvas majandustegevuses.
• Kui abikaasad on valinud varasuhte liigiks vara juurdekasvu tasaarvestuse, on abieluvaralepinguga võimalik:
• ette näha, et perekonna eluaseme ühise käsutamise nõue ei kehti;
• määrata erinevalt perekonnaseaduses toodust põhivara ulatust ja arvestamist.

Kui abikaasad on valinud varasuhte liigiks vara lahususe, ei ole abieluvaralepinguga võimalik seaduses toodud režiimis erisusi luua.

Abieluvaralepingus ei saa reguleerida neid abielusuhtega seotud varalisi kohustusi, mis ei ole seotud vara valdamise, kasutamise ja käsutamisega (nt ülalpidamisega seotud kokkulepped).

Kuna abikaasade varasuhe puudutab ka kolmandate isikute (nt võlausaldajate) õiguslikku seisundit, siis peab ka neil olema võimalik saada teavet selle kohta, milline varasuhe abikaasade varalisi suhteid reguleerib. Selleks ongi mõeldud abieluvararegister. Sõlmitud abieluvaralepingu kohta abieluvararegistrisse kande tegemine ei ole lepingu kehtivuse seisukohalt kohustuslik (leping jõustub alates selle notariaalsest tõestamisest) ja abieluvaralepingu sõlmimise kohta tehakse kanne abieluvararegistrisse ainult siis, kui vähemalt üks abikaasa seda soovib. Samas kui abieluvararegistris kannet ei ole või puudub kanne muudatuste kohta, võib kolmas isik tugineda senise varasuhte jätkumisele, välja arvatud, kui ta teadis, et asjaolud on muutunud.

Abieluvaralepingu registreerimiseks kohtute kinnistusosakondades, kes on abieluvararegistri pidajateks, vajalikud nõuded kehtestab abieluvararegistri seadus. Üldjuhul sisaldub avaldus kande tegemiseks abieluvararegistris juba notariaalses abieluvaralepingus ja notar edastab lepingu kohtu kinnistusosakonnale.

Teavet selle kohta, kas abikaasad on sõlminud abieluvaralepingu, on võimalik saada abieluvararegistri sisujuhist.

Abieluvaraleping lõpeb abielu lõppemisel, uue abieluvaralepingu sõlmimisel või varasuhte lõpetamisel kohtus.

Kulutused, mis kaasnevad abieluvaralepingu sõlmimisega sõltuvad vara väärtusest, mille suhtes kokkulepet sõlmitakse. Notari tasu arvutatakse lepingus toodud vara väärtuse järgi vastavalt notari tasu seadusele. Notari tasule lisandub käibemaks.