Uue perekonnaseaduse (PKS) rakendussätetest (§ 211) tuleneb, et kui enne nimetatud seaduse jõustumist sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti, kohaldatakse varasemalt sõlmitud abielude puhul abikaasadevahelistele varalistele suhetele alates PKS jõustumisest (st alates 01.07.2010) varaühisuse kohta sätestatut.

Varaühisus vastab oma sisult ja mõttelt vanas perekonnaseaduses sätestatud seadusjärgsele abieluvararežiimile, mille puhul kuulusid ühisvarasse kõik abielu kestel soetatud esemed ja muud varalised õigused (v.a seaduses toodud erandid).

Varaühisuse puhul teostavad abikaasad ühisvaraga seotud kohustusi ühiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti (§ 28 lg 1). Abikaasade varaliste õiguste (esmajoones ühise eluaseme) kaitseks on seadusesse kirjutatud piirang, mille kohaselt üks abikaasa ei saa käsutada oma osa ühisvaras ega üksikus ühisvara esemes.

Seda võib nimetada ka ühisvara ühtsuse põhimõtteks. Kui abikaasad valitsevad ühisvara ühiselt, võivad nad ühisvaraga tehinguid teha ja sellega seonduvaid õigusvaidlusi pidada üksnes teise abikaasa nõusolekul (§ 29 lg 1).

Ühisvara hulka kuuluva vallasasja või õiguse käsutamisel eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Juhul kui ühel abikaasadest on õnnestunud ühisvara objektiks oleva varaesemega teha ilma teise abikaasa nõusolekuta mingi tehing, eeldab seadus sellise tehingu tühisust (§ 31 lg 1).

Sääraselt läbiviidud tehing jääb kehtima üksnes juhul, kui teine abikaasa selle hilisemalt heaks kiidab (§ 31 lg 2). Seejuures tuleb heakskiitu väljendada kahe nädala jooksul sellekohase ettepaneku saamisest, vastasel juhul loetakse, et tehingut pole heaks kiidetud (§ 31 lg 3).

Kui abikaasad on valinud küll varaühisuse, kuid tegelevad kumbki iseseisvalt majandustegevusega (ettevõtlusega), siis võivad nad kokku leppida, et iseseisvas majandustegevuses tehtavateks tehinguteks pole teise abikaasa nõusolek vajalik (§ 29 lg 2).

Kui ühelt abikaasalt ei ole võimalik eelkõige haiguse või äraoleku tõttu nõusolekut saada või ta piisava põhjuseta keeldub ühisvaraga tehingu tegemiseks vajaliku nõusoleku andmisest, võib teise abikaasa avalduse alusel anda nõusoleku kohus hagita menetluses, kui tehingu tegemata jätmisega või viivitamisega seondub kahju tekkimise oht (§ 29 lg 3).

Siiski annab seadus õiguse teha ühisvaralisi tehinguid enda ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ilma teise abikaasa nõusolekuta (§ 29 lg 1).

Üldjuhul vastutab kumbki abikaasa oma kohustuste eest ise, st oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga, kusjuures võlausaldajal on õigus nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa (§ 33 lg 3).

Oma lahusvaraga ja täies ulatuses ühisvaraga vastutab abikaasa kolmanda isiku ees juhtudel, kui tegemist on abikaasa solidaarkohustusega, kui kohustus on võetud perekonna huvides või kui kohustatud abikaasa on leppinud kolmanda isikuga kokku, et vastutab nii ühis- kui lahusvaraga (§ 33 lg 1). Kahel viimasel juhul on kokkuleppe sõlmimiseks siiski vaja teise abikaasa nõusolekut (§ 33 lg 2).

Sõltumata abikaasade valitud lepingulisest varasuhtest näeb PKS ette võimaluse, et perekonna eluaseme tavalise sisustuse esemed võivad kuuluda abikaasadele ühiselt (§ 22 lg 2), s.o sätestatakse abikaasade tarbevara ühisus.

Eelneva perekonnaseadusega võrreldes on kehtivas seaduses erinevalt sätestatud ühisvara jagamise eeldus. Nimelt pole varaühisuse kestel võimalik nõuda ühisvara jagamist. Abikaasad jagavad ühisvara varaühisuse lõppemisel (§ 37 lg 1). Ühisvara jagatakse kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti (§ 37 lg 2).

Abielu kehtetuks tunnistamise korral (st õigustühise abielu puhul) kohaldatakse poolte varalistele suhetele seltsingu kohta käivaid sätteid (PKS § 14 lg 2, VÕS § 589 lg 1).

Kui abielu tunnistatakse kehtetuks seetõttu, et üks abielluja varjas teise eest, et ta on abielus või mõjutas teist abielluma pettuse, ähvarduse või vägivallaga, võib kohus kohaldada kahjustatud poole nõudel poolte varalistele suhetele varaühisuse sätteid (§ 14 lg 3).

Viktor Turkin
Hansa Law Offices
viktor.turkin@hansalaw.ee