Alates 1. septembrist 2019 hakkavad kehtima perehüvitiste seaduses järgmised muudatused.

Vanemahüvitise (vanemapalk/nn “emapalk”) suuruse arvestamisel lahutatakse edaspidi esmalt alati lapse sünnikuule eelnevad 9 kuud ja hüvitise suurus arvestatakse sellele 9 kuule eelneva 12 kuu tulude alusel. Muudatus mõjutab kõiki, kelle vanemahüvitise saamise õigus tekib alates 1. septembrist 2019.

Alates 1. septembrist 2019 sündivate lastega seoses ei määrata enam lapsehooldustasu. Enne seda kuupäeva sündivate laste vanematele ja kõigile, kellele on lapsehooldustasu määratud juba varem, makstakse hüvitist edasi kuni õiguse lõppemiseni või hiljemalt kuni 31. augustini 2024.

Vanemahüvitise arvutamise aluseks oleva perioodi muutmine

Uus kord mõjutab kõiki, kelle vanemahüvitise saamise õigus tekib alates 1. septembrist 2019.

NB! Vanemahüvitisele tekib õigus järgmisel päeval pärast seda, kui lapse emal lõpeb rasedus- ja sünnituspuhkus (sünnitusleht/periood, mille eest maksab Haigekassa sünnitushüvitist) – enamasti 70-110 kalendripäeva pärast lapse sündi. Kui lapse ema ei käinud lapse sünnile eelnevalt tööl ja tal ei olnud seega õigust rasedus- ja sünnituspuhkusele ja/või sünnituslehele jääda, siis tekib vanemahüvitise saamise õigus lapse sündimise päeval.

Kui tekib hüvitise saamise õigus enne 1. septembrit 2019, siis uuele süsteemile üleminek neid inimesi ei puuduta – vanemahüvitise määrame või maksmist jätkub senises korras.

Ka varem määratud vanemahüvitisi ümber ei arvutata ja makstakse edasi nii, nagu varem määratud.

Uuele korrale üleminek mõjutab juhul, kui:

• lapse ema ei käinud enne lapse sündi tööl ja tal ei olnud seega õigust võtta rasedus- ja sünnituspuhkust (jääda sünnituslehele) ning laps sünnib 1. septembril 2019 või hiljem;
• lapse ema käis enne lapse sündi tööl ja jäi oma tööandja juurest rasedus- ja sünnituspuhkusele (sünnituslehele) ja rasedus- ja sünnituspuhkus lõpeb 31. augustil 2019 või hiljem (õigus vanemahüvitisele tekib rasedus- ja sünnituspuhkuse lõppemisele järgneval päeval ehk 1. septembril 2019 või hiljem);
• lapse emal oli muudel alustel õigus sünnitushüvitisele (näiteks FIEd) ja tema sünnitushüvitise saamise periood lõpeb 31. augustil 2019 või hiljem (õigus vanemahüvitisele tekib sünnitushüvitise saamise perioodi lõppemisele järgneval päeval ehk 1. septembril 2019 või hiljem).

Vanemahüvitise suuruse arvestamine

Kui vanemahüvitise saamise õigus tekib hiljemalt 31. augustil 2019, arvestatakse vanemahüvitise suurust praegu kehtiva korra järgi – selle kalendriaasta tulude alusel, mis eelneb vanemahüvitise õiguse tekkimise aastale.

Näiteks, kui hüvitisele tekib õigus 31. augustil 2019, siis vanemahüvitise suurus arvutatakse välja sellele eelneva kalendriaasta ehk 2018. aasta tulude alusel.

Lugege lisaks: Vanemahüvitise suuruse arvutamine 2018. aastal

Alates 1. septembrist 2019 vanemahüvitise saamise õiguse tekkimisel arvutatakse vanemahüvitise suurus välja uutel alustel. Uue korra järgi lahutatakse esmalt alati lapse sünnikuule eelnevad 9 täispikka kalendrikuud (ehk keskmise raseduse pikkuse, olenemata sellest, kas laps sündis tähtaegselt, oli enneaegne või kauem kantud) ning vanemahüvitise arvestamisel võetakse aluseks omakorda sellele 9 kuule eelnenud 12 kalendrikuu tulud.
Ka juhul, kui vanemahüvitist taotleb lapse isa, arvutatakse tema hüvitis sama perioodi põhjal.

Näide 1: laps sünnib 10. septembril 2019, siis kehtib uus kord ja arvutatakse vanemahüvitis selle lapse vanematele uue korra järgi. Lapse sünnikuust ehk septembrist 2019 lahutatakse 9 täispikka kuud = detsember 2018. Arvesse lähevad seega detsembrile 2018 eelnenud 12 kalendrikuud. Vanemahüvitise suuruse arvutatakse perioodi 1. detsember 2017-30. november 2018 teenitud tulude alusel.

Näide 2: lapse eeldatav sünnikuupäev on 14. mai 2019 ja lapse ema käib enne lapse sündi tööl ning tal on õigus jääda rasedus- ja sünnituspuhkusele (võtta sünnitusleht/saada sünnitushüvitist).Lapse ema võib ise otsustada, millal ta rasedus ja sünnituspuhkusele jääb. See saab olla kõige varem 70 kuni hiljemalt 30 päeva enne eeldatavat sünnikuupäeva. Sellest otsusest võib aga sõltuda, kas vanemahüvitise summa arvutatakse vana või uue korra järgi, kuna sellest oleneb, millal lõpeb rasedus- ja sünnituspuhkus (sünnitusleht) ning tekib õigus vanemahüvitisele.

Näidete võrdlustabel

Vanemahüvitise saamise õigus tekib peale 1. septembrit 2019	Vanemahüvitise saamise õigus tekib enne 1. septembrit 2019
Lapse eeldatav sünnikuupäev on 14. mail 2019 ja lapse ema jääb rasedus- ja sünnituspuhkusele (sünnitusleht algab) minimaalsed 30 päeva enne lapse sündi ehk 14. aprillil 2019.	Lapse eeldatav sünnikuupäev on 14. mai 2019 ja lapse ema jääb rasedus-ja sünnituspuhkusele (sünnitusleht algab) maksimaalsed 70 päeva enne lapse sündi ehk 5. märtsil 2019.
Sünnitusleht kestab kokku 140 päeva ja seega on sünnituslehe lõpupäev sel juhul 31. august 2019 (14. aprill + 110 kalendripäeva).	Sünnitusleht kestab kokku 140 päeva ja seega on sünnituslehe lõpupäev sel juhul 23. juuli 2019 (5. märts + 140 kalendripäeva).
Õigus vanemahüvitisele tekib sünnituslehe lõpupäevale järgneval päeval (1. september 2019) ja kehtib uus regulatsioon.	Õigus vanemahüvitisele tekib sünnituslehe lõpupäevale järgneval päeval (24. juuli 2019) ja kuna see jääb enne 1. septembrit 2019, siis kehtib vana regulatsioon.
Vanemahüvitise suuruse arvutatakse 1. august 2017 – 31. juuli 2018 sotsiaalmaksuga maksustatud tulude alusel.	Vanemahüvitise suuruse arvutamisel võetakse aluseks vanemahüvitise õiguse tekkimisele eelneva kalendriaasta ehk 2018. aasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulud.

Vanemahüvitis laste järjestikuse sünni korral

Kui järgmine laps sünnib enne, kui eelmine laps on saanud 2-aasta ja 6-kuu vanuseks, jääb kehtima senine kord, et vanemahüvitis arvutatakse lapsevanemale soodsama summa järgi.
See tähendab, et võrreldakse eelmise lapse vanemahüvitise aluseks olnud tulu järgmise lapse vanemahüvitise aluseks oleva tuluga. Vanemahüvitise määrame lapsevanemale kasulikuma summa alusel.

Loe lähemalt: Vanemahüvitise suuruse arvutamine 2018. aastal

Alates 1. septembrist 2019 lõpetatakse lapsehooldustasu määramine

1. septembrist 2019 ja hiljem sündinud lastega seoses lapsehooldustasu enam ei maksta. Sellest vabanevad vahendid seob riik aastatel 2020-2022 järk-järgult uude vanemahüvitise süsteemi.

Kõigile peredele, kuhu sünnib laps hiljemalt 31. augustil 2019, määratakse ja makstakse lapsehooldustasu vana korra järgi edasi.

Samuti makstakse lapsehooldustasu edasi kõigile, kes 31. augusti 2019 seisuga saavad juba lapsehooldustasu või kellele on see varem määranud. Lapsehooldustasu makstakse edasi kuni selle saamise õiguse lõppemiseni või hiljemalt 31. augustini 2024.

Lapsehooldustasu suurus on 38,36 eurot kuus alates vanemahüvitise saamise lõppemisest kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Kui peres kasvab lisaks veel 3-kuni 8-aastaseid lapsi, makstakse ka nendega seoses lapsehooldustasu 19,18 eurot kuus lapse kohta. 3-lapselistes ja suuremates peredes on õigus lapsehooldustasu (19,18 eurot) saada kõigi kuni 8 aastaste lastega seoses.

NB! Vanemahüvitist ja lapsehooldustasu samaaegselt ühele perele ei maksta – seega perioodil, kui makstakse perele ühe lapsega seoses vanemahüvitist, peatatakse lapsehooldustasu maksmine kõigi peres kasvavate laste eest.

Näide 1: laps sünnib 31.08.2019 ja peres kasvab lisaks 4-aastane laps. Kehtib vana kord ning teise lapse sünniga seoses määratakse lapsehooldustasu nii vastsündinuga seoses (38,36 eurot kuus) kui tema 4-aastase õe või vennaga seoses (19,18 eurot kuus). Lapsehooldustasu makstakse mõlema lapse eest alates vastsündinuga seoses makstava vanemahüvitise lõppemisest kuni tema 3-aastaseks saamiseni ehk 31. augustini 2022.

Näide 2: laps sünnib 01.09.2019 ja peres kasvab lisaks 2-aastane laps, kellega seoses juba makstakse perele lapsehooldustasu.Kuna järgmine laps sünnib peale uue korra kehtima hakkamist, siis tema sünniga seoses  perele enam kummagi lapse eest lapsehooldustasu ei määrata. 2-aastase lapsega seoses makstakse vanadel alustel perele lapsehooldustasu edasi seni, kuni hakatakse vastsündinuga seoses maksma vanemahüvitist (see juhtub enamasti 70-110 päeva peale lapse sündi). Sellest hetkest lõpetatakse 2-aastase lapsega seoses lapsehooldustasu maksmine. Põhjuseks, et vanemahüvitisega samaaegselt ei maksta perele lapsehooldustasu ühegi lapse eest ning peale vanemahüvitise saamise lõppu on vanem laps juba rohkem kui 3-aastane ning vana korra järgi tekkinud õigus temaga seoses lapsehooldustasu saada on lõppenud.

Näide 3: laps sünnib 01.09.2019 ja peres kasvab lisaks 4-aastane laps. Lapsehooldustasu ei määrata kummagi lapsega seoses.