Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis oma teisipäevase otsusega, et Tallinna linna sünnitoetuste maksmise kord on põhiseaduspärane.
Põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse esitas mullu 28. oktoobril õiguskantsler Indrek Teder, teatas riigikohtu pressiesindaja BNS-ile.
Esmalt leidis riigikohus, et sünnitoetuse eesmärk ei ole mitte toetada last, vaid toetada last ja tema vanemaid ühiselt, tagades neile parema toimetuleku lapse sünniga kaasnevate kulutustega.
Otsuses seisab, et kuigi kohalik omavalitsus peab igal juhul arvestama põhiseaduses sätestatud võrdse kohtlemise nõuet, on omavalitsus oma valikutes vabam, kui tegemist ei ole toetuste või teenustega puudust kannatavatele isikutele.
Riigikohus leidis, et kuigi kohalik omavalitsus ei osuta teenuseid otseselt vastutasuna isikute panuse, sealhulgas tulumaksu laekumise eest, on kohaliku omavalitsuse ja isiku suhe siiski vastastikune. Kuna toetuse saajateks on laps ja vanemad ühiselt, siis on ka vastastikuse suhte osapooleks laps ja vanemad ühiselt. Seetõttu pidas riigikohus lubatavaks nõuda nii lapse kui ka mõlema vanema Tallinna elanikuks olemist.
Riigikohtu hinnangul on õiguspärane kohaliku omavalitsuse püüe tagada, et tema territooriumil elavad isikud ennast ka elanikena registreeriksid. Kolleegium tõi välja, et kohalikud elanikud maksavad osaliselt tulumaksu kohaliku omavalitsuse eelarvesse, mille abil on kohalikul omavalitsusel omakorda võimalik neile teenuseid osutada.
Linnavolikogu määrus ei reguleeri otsesõnu sünnitoetuse maksmist juhul, kui lapsel on ainult üks vanem, ehk juhul kui lapsel kas ei ole isa või on üks vanem surnud. Kolleegium hindas vaidlustatud sätete põhiseaduspärasust selles olukorras ja leidis, et teise vanema puudumisel tuleb tõlgendada korda selliselt, et üksikvanemal on õigus sünnitoetust saada. Vastupidine tõlgendus oleks põhiseaduse vastane.
