Riigikohus selgitab oma otsuses (OTSUS 3-4-1-67-13), kas ja kuidas arvestab sotsiaalhoolekande seadus toimetulekutoetuse määramisel perekonnaseaduses ülalpidamiskohustuse ning eestkostja ja eestkostetava varaliste suhete kohta sätestatut.
Tallinna Halduskohus edastas 23. detsembri 2013. a otsusega Riigikohtule taotluse põhiseaduslikkuse järelevalveks, mis puudutab sotsiaalhoolekande seaduse ja perekonnaseaduse sätteid (SHS § 22 lg-d 1 ja 2, § 221 lg-d 1 ja 2 ning PKS § 183 lg 3). Riigikohus leidis, et sätted ei ole põhiseadusega vastuolus.
Sotsiaalhoolekande seaduses loetakse perekonnaks inimesed, kes kasutavad ühist eluruumi ja ühist sissetulekut ning seaduse järgi arvestatakse ka toimetulekutoetuse määramisel perekonna ühist sissetulekut. Perekonnaseadus seevastu aga keelab eestkostjal kasutada eestkostetava vara eestkostja huvides, võimaldades seda üksnes kohtulahendi alusel. Riigikohus leiab tänases otsuses, et toimetulekutoetuse määramisel ei tohi eestkostja ja eestkostetava sissetulekut automaatselt arvestada perekonna ühise sissetulekuna.
Samuti juhib Riigikohus tänases otsuses seadusandja tähelepanu sellele, et seadusega kehtestatud toimetulekupiir ei ole võrreldav statistilise elatusmiinimumiga. Sama seisukoha on Riigikohus välja öelnud ka kümme aastat tagasi tehtud lahendis. Lisaks avaldas kolleegium kahtlust sotsiaalhoolekande seaduses toimetulekutoetuse määramise aluse ja suuruse sobivuse kohta erandlikes olukordades.
