Riik peaks siduma pensioniea oodatava eluea muutumisega ning kaotama soodustingimustel vanaduspensioni ja väljateenitud aastate penisoni, märgib riigikontroll värskes aruandes.
“Seni on valitsusel ja riigikogul tegemata mitmed otsused, mis aitaksid pensionisüsteemi jätkusuutlikkust täiendavalt parandada. Näiteks on tänini kaotamata soodustingimustel vanaduspension ja väljateenitud aastate pension,” seisab riigikontrolli värskes aruandes riigi vara kasutamise kohta.
Soodustingimustel vanaduspensioni makstakse isikule, kes on teinud teatud aja tervist kahjustavat ja raskete töötingimustega tööd valitsuse kinnitatud ametites. Väljateenitud aastate pension määratakse neile, kes teevad tööd, millega kaasneb enne vanaduspensioniikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine, mis takistab sellel kutsealal töötamise jätkamist.
Riigikontrolli hinnangul ei ole nende kahe pensioniliigi maksmise alused aja jooksul muutunud töötingimuste tõttu enam asjakohased ning nende asemel tuleks panna rõhku töötajate tervise kaitsele ja toetada nende võimalikult pikalt tööturul aktiivsena püsimist. “Nende pensioniliikide kaotamine võimaldaks ühtlasi hoida kokku pensionikindlustuse kulusid,” seisab aruandes.
Riigikontrolli hinnangul tuleks pensionisüsteemis rakendada ka automaatset kahandamismehhanismi ehk siduda pensioniea muutumine oodatava eluea muutumisega. Tänavu kiitis valitsus ka heaks pensionireformi eelnõu, mis muudaks pensionile jäämise aja alates 2021. aastast paindlikumaks ning seoks pensioniea muutumise oodatava eluea muutustega alates 2027. aastast.
“Riigikontrolli hinnangul on valitsuse initsiatiiv tegeleda pensionisüsteemi jätkusuutlikkusega tervitatav, kuid lahendused peaksid olema eelkõige sisulised. Esimese sammuna oleks vajalik, et riigikogu võtaks vastu riikliku pensionikindlustuse jätkusuutlikkuse parandamisega seotud otsused, sealhulgas kiidaks heaks automaatse kohandamismehhanismi kasutusele võtmise,” seisab riigikontrolli aruandes.
Riigikontrolli aastaraporti andis riigikontrolör Janar Holm riigikogu esimehele Eiki Nestorile üle esmaspäeval, 12. novembril 2018. a. Raport keskendub viiele valdkonnale, mis on Eesti arengu ja inimeste heaolu seisukohalt olulised, kuid mille puhul on lahendused probleemidele olnud kas osalised, näivad või on otsused üldse edasi lükatud.
