Maailma Terviseorganisatsioon kirjeldab vaimset tervist kui heaoluseisundit, milles inimene realiseerib oma võimeid, tuleb toime igapäevase elu pingetega, suudab töötada tootlikult ja tulemusrikkalt ning on võimeline andma oma panuse ühiskonna heaks.
Seega tähendab vaimne tervis enamat kui psüühikahäire või psüühilise puude puudumist – see on inimese tervise oluline ja lahutamatu osa ning tema kogukonna heaolu ja tõhusa toimimise alus.
Kaks peamist lähenemist vaimsele tervisele on järgmised:
- positiivne vaimne tervis ehk vaimne heaolu on vahend, mis on vajalik üldise heaolu saavutamiseks, kuna aitab suhestuda ja kohaneda ümbritseva keskkonnaga, seda tajuda, mõista ja tõlgendada ning vajadusel muuta. See võimaldab kogeda elu tähenduslikuna ja olla loominguline ning produktiivne ühiskonnaliige.
- Negatiivne vaimne tervis kätkeb endas psüühikahäireid, vaimse tervise probleeme ja nende sümptomeid. Psüühikahäireid on võimalik diagnoosida, kuid vaimse tervise probleemid võivad esineda ka siis, kui tõsisema psüühikahäire diagnoosimiseks ei ole alust. Tavaliselt on sel puhul tegu negatiivse stressi tagajärgedega, mis võivad aja jooksul kuhjuda ja süveneda, olles nii riskiteguriks psüühikahäire kujunemisele.
Milline on hea vaimne tervis?
Vaimselt tervel inimesel on olemas oskus kohaneda erinevate muudatustega ja leida parim igast situatsioonist, kuhu ta on sattunud.
Hea vaimse tervise tunnused on:
- võime inimestega suhelda, teistest hoolimine ja armastus;
- võime ja soov vastastikusteks suheteks ja isiklike tunnete väljendamiseks;
- võime õppida, töötada, osaleda sotsiaalses elus ja taotleda edu;
- pingutamine raskuste ületamiseks, oma ärevuse piisav valitsemine, kaotuste talumine ja valmisolek elumuutusteks;
- reaalsustaju, mille abil osatakse oma mõttemaailma ja välise tegelikkuse vahel vahet teha ka rasketes olukordades ja stressi korral;
- sotsiaalne iseseisvus ja hästi arenenud identiteet (oma mina ja järjepidevuse tunne, st kes ma olen ja kuhu lähen);
- individuaalne loovus;
- psüühiline paindlikkus, võime kaitsta end kahjulike tegurite eest ka rasketes tingimustes.
Võti positiivse vaimse tervise juurde on aktiivne tegelemine kriiside, stressi ja raskustega, mis igaühel elus ette võivad tulla.
Vaimse tervise probleemid
Vaimse tervise probleemide korral ei ole neid alati lihtne väliselt hinnata. Sageli pole erinevus hea vaimse tervise ja psüühikahäire vahel väliselt kuigi märgatav. Kui inimene tunneb ennast kurvana, kas sel juhul on tegemist mööduva tujutuse või meeleoluhäirega? Kui inimene kardab avalikus kohas esineda, kas sel juhul on tegemist ärevuse või esinemishirmuga? Vaimne häire tähendab seda, et negatiivsed või häirivad tunded ja vastav käitumine ei möödu, vaid hakkavad segama igapäevaeluga toimetulekut. Siis on vaja abi otsida kas psühhiaatrilt või perearstilt.
On oluline meeles pidada, et vaimse tervise probleemides pole keegi ise süüdi – depressioon, ärevushäired, bipolaarne häire, skisofreenia jt on haiguslikud seisundid, millel on mitmed erinevad põhjused. Meditsiiniteadus areneb iga aastaga ja loob üha paremaid ravimeid ja meetodeid selliste haiguste raviks. Kui inimesed oma tervisehäire ja ravi kohta rohkem teavad, siis suudavad ja oskavad nad sellega ka paremini toime tulla.
Vaimse tevise edendamine
Maailma Terviseorganisatsioon kirjeldab vaimse tervise edendamise eesmärki kui inimeste hoiakute, neid ümbritseva keskkonna ja elutingimuste kujundamist nii, et need toetavad tervislikku eluviisi ja loovad eelduse heaks vaimseks terviseks.
Vaimset tervist saab hoida ja edendada, tugevdades vaimse tervise kaitsetegureid ja vähendades riskitegureid. Kuna vaimset tervist mõjutavad kaitse- ja riskitegurid mitmest valdkonnast, on edenduses vajalik terviklik lähenemine ja tõhus valdkonnaülene koostöö. Oluline on seegi, et edendustegevused põhineksid tõendatud teadmistel.
Mõned olulised tegurid, mis mõjutavad vaimset heaolu
Individuaalsed tegurid
Individuaalsetest ehk üksikisikuga seotud teguritest on muuhulgas olulised toimetuleku ja sotsiaalsed oskused. Need on oskused tulla toime oma mõtete ja tunnetega, juhtida enda elu ja osaleda sotsiaalses maailmas. Emotsioonidega toimetulek on üks olulisemaid toimetulekumehhanisme. Vaimset heaolu aitab säilitada oskus maandada liigset stressi, viha või hirmu ning teadlikult suurendada meeldivate emotsioonide kogemist. Head suhtlemis- ja toimetulekuoskused võimaldavad säilitada häid suhteid ja tulla toime probleemidega, aidates hoida head vaimset tervist.
Samuti on vaimse tervisega seotud mina-pilt ja enesehinnang. Need omadused kirjeldavad inimese nägemust ja arvamust iseendast. Positiivne mina-pilt ning sõbralik suhtumine iseendasse aitavad säilitada enesekindlust, valmidust oma vigadest õppida, ning oma hirmudega silmitsi seista ja neid ületada. Madal enesehinnang võib aga viia erinevate raskusteni, sealhulgas vaimse tervise probleemideni.
Oluline on ka meeles pidada, et vaimne tervis on tihedalt seotud üldise füüsilise tervisega. Head vaimset tervist aitab hoida piisav uni, mis laseb ajul puhata ja taastuda, ja tervislik toitumine, mis toetab aju normaalset toimimist. Samuti tuleb kasuks liikumine, mis muuhulgas vabastab energiat andvaid ja stressi maandavaid kemikaale, ning ebatervislikest tegevustest (nagu suitsetamine, alkoholi ja muude uimastite tarbimine) hoidumine.
Sotsiaalsed tegurid
Inimesed, kellel on tugevamad sotsiaalsed sidemed ja sotsiaalne toetus, tulevad paremini toime keeruliste olukordade või perioodidega elus. Kasuks tulevad perekondlik seotus, head suhted sõprade ja tuttavatega ning sotsiaalne kaasatus, ehk osalemine tegevustes, kus on ka teisi inimesi. Puudulikud või halvad suhted, eakaaslaste tõrjutus või eraldatus aga tekitavad stressi ja avaldavad vaimsele tervisele negatiivset mõju. Häid suhteid aitavad hoida suhtlemis- ja konfliktilahendamise oskused.
Keskkonnategurid
Vaimset heaolu mõjutab ka keskkond, mis inimest ümbritseb. Head vaimset tervist aitab hoida turvaline ja tervislikku eluviisi toetav keskkond. Laste ja noorte puhul on olulised positiivsed hariduskogemused ja lasteaia- või koolikeskkond; töötavate täiskasvanute puhul hea töökeskkond ja -kultuur.
Samuti avaldab vaimsele tervisele mõju laiem kogukond ja ühiskonnakorraldus. Hea vaimse tervise hoidmiseks peaks inimestel olema piisavad elamistingimused, turvaline füüsiline- ja sotsiaalne keskkond ning ligipääs toetavatele teenustele sotsiaal-, tervishoiu-, ja haridusvaldkonnas.
