Alates 1. jaanuarist 2022 on maksukohustuslasel võimalik maksukohustust vähendada ebatõenäoliselt laekuvatel arvetel kajastatud käibemaksu summa võrra. Käibemaksuseaduse muudatus on olnud nüüdseks jõus enam kui 3 kuud, kuid siiski leidub ettevõtjaid, kellele selline võimalus tuleb üllatusena. Käesolevaga keskendume üksnes nendele seaduse nõuetele, mis võivad maksukontrollis vaidlusi tekitada.
Enne käibemaksuseaduse § 291 kohaldamise täpsete tingimuste analüüsimist, on kasulik meenutada Euroopa Kohtu 2017. a seisukohta. Kohus leidis otsuses nr C-246/16, et on iga liikmesriigi otsustada, kas ostuhinna tasumata jätmine annab õiguse vähendada maksustatavat väärtust vastavalt tema kehtestatud tingimustele. Samas lahendis rõhutas Euroopa Kohus, et kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, jäetakse liikmesriikide otsustada, millised tõendid on piisavad mittetasumise tõenäoliselt pikaajalise kestuse kohta esitada.
Nende suuniste alusel on seadusandja kehtestanud käibemaksuseaduse § 291, mille kohaselt on maksukohustuse vähendamine lubatud, kui on täidetud kõik sama sätte esimeses lõigus nimetatud tingimused. Enamus nõudeid on selged ja üheselt mõistetavad, mistõttu keskendume üksnes tingimustele, mis võivad näiteks maksukontrollis vaidlusi tekitada.
Üheks selliseks tingimuseks, mis peab eelnema maksukohustuse vähendamisele on maksukohustuslase püüdlus teha kõik endast olenev nõude kogumiseks või maksukohustuslase tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saada oleva tulu. Kuna täiendavaid täpsustusi käibemaksuseadus ei sisalda, siis peab maksukohustuslane nõude mahakandmise dokumenteerima viisil, et maksukontrollis on hiljem võimalik kirjalike tõenditega tõendada nõude sissenõudmiseks astutud samme. Soovituslikult tuleb säilitada võlgnikule arve tasumise nõuete esitamised, suhtlus SMS või muude sõnumirakenduste teel või kui on läbirääkimised, siis läbirääkimiste järgselt e-kirja teel kohtumise sisu kajastamine vms.
Lisaks eelnevale võib vaidlusi tekitada ka käibemaksuseaduse § 291 lõige 1 punkt 8, mis nõuab, et maksukohustuslane teavitaks ostjat kirjalikult nõude mahakandmisest. Ainsaks täpsustuseks on seadusandja märkinud, et teavituses tuleb märkida ära mahakantud nõudega seotud käibemaksusumma. Kindluse mõttes tuleks edastada selline teavitus tähitud kirjaga, mille puhul on hiljem võimalik tõendada, et teavitus postitati võlgnikule tema äriregistrisse kantud aadressil. Praktikas jätavad võlgnikud e-kirjadele vastamata või sulgevad üldse e-posti aadressi ning see võib omakorda tekitada vaidlusi kas võlgnikku on nõuetekohaselt teavitatud.
Maksukohustuse vähendamisele vastandub ostja kohustus tasumisele kuuluvat käibemaksusummat suurendada nõude mahakandmise teavituse saamisel (KMS § 291 lg 4). Samas võttes arvesse, et tegemist võlgnikuga, kes teenuse/kauba saamisel on jätnud selle eest tasumata, siis on vähetõenäoline, et võlgnik ise vabatahtlikult suurendaks oma maksukohustust. Lisaks eelnevale, ei eristata käibedeklaratsioonidel arveid, mis on deklareeritud käibemaksuseaduse § 291 alusel. Järelikult ei ole ka maksu- ja tolliametil võimalik jooksvalt kontrollida, kas võlgnik on täitnud käibemaksuseaduse § 291 lõikes 4 nimetatud kohustust.
