Deklaratsiooni esitamine

Maksukohustuslane, kes kasutab OSS erikorda, on kohustatud esitama iga maksustamisperioodi kohta elektrooniliselt OSS erikorra käibedeklaratsiooni (edaspidi OSS deklaratsioon), paberkandjal OSS deklaratsiooni esitada ei saa. OSS erikorra maksustamisperiood on kvartal ning OSS deklaratsioon esitatakse kvartalile järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.

OSS deklaratsiooni esitamise tähtajad:

Erikordade deklaratsioone saab esitada ainult siis, kui maksuhaldurile on esitatud kehtiv erikorra kasutamise avaldus. Iga deklaratsioon on seotud konkreetse avaldusega. Deklaratsiooni esitamiseks tuleb valida e-teenuste keskkonnas e-MTA: Maksud – E-kaubanduse ja teenuste erikordade käibedeklaratsioonid. Valikusse ilmuvad need deklaratsiooni tüübid, mille kohta on esitatud erikorra kasutamise avaldus. Kui kasutaja on esitanud avalduse ainult ühe erikorra kohta, siis on deklaratsiooni tüüp süsteemi poolt eeltäidetud.

OSS erikorra kasutaja saab valida deklaratsiooni tüübiks ainult “OSS deklaratsioon”.

Igale deklaratsioonile omistatakse kordumatu viitenumber, mida saab maksu tasumisel kasutada – sel juhul tasutakse nõue kohe pärast raha laekumist ettemaksukontole. Tasuda saab ka ettemaksukonto viitenumbriga ja siis toimub automaatne tasumine pärast tasumistähtaja möödumist.

OSS deklaratsioonil kajastatavad andmed

OSS deklaratsioonil esitatavate andmete loetelu on kehtestatud Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/194 III lisas.

OSS deklaratsioonil tuleb kajastada muuhulgas järgmised andmed, mis edastatakse registreerimisliikmesriigi poolt kõigisse deklaratsioonil märgitud tarbimisriikidesse:

Millised konkreetsed tehingud OSS erikorraga liitunud maksukohustuslane peab tema poolt esitataval OSS deklaratsioonil kajastama, sõltub sellest, kas ta kasutab liidu erikorda või liiduvälist erikorda. Üldpõhimõttena saab öelda, et OSS deklaratsioon sisaldab andmeid OSS erikorraga hõlmatud ühendusesiseste kaugmüükide kohta ja selliste teiste liikmesriikide mittemaksukohustuslastele osutatud teenuste kohta, mille käibe tekkimise koht ei ole teenuse osutaja asukoha või püsiva tegevuskoha liikmesriik. OSS deklaratsioonil kajastatakse eraldi erikorra kasutaja asukohariigist (registreerimisliikmesriigist) osutatud teenused ja teistes liikmesriikides asuvatest püsivatest tegevuskohtadest osutatud teenused. Samuti deklareeritakse eraldi ühendusesisene kaugmüük registreerimisliikmesriigist ning ühendusesisene kaugmüük teistest liikmesriikidest, kust algab kaupade lähetamine ja vedu.

OSS deklaratsioonil kajastatakse maksustamisperioodil toimunud tehingud. Kui mõnda liikmesriiki ei ole konkreetsel maksustamisperioodil kaupu võõrandatud ega teenuseid osutatud, siis seda liikmesriiki deklaratsioonil tarbimisriigina ei märgita (st ei deklareerita vastava liikmesriigi real selle perioodi nn nullkäivet) ka siis, kui eelmisel perioodil deklareeriti müüki sellesse liikmesriiki. Nulldeklaratsioon esitatakse üksnes siis, kui maksustamisperioodil ei tehtud üldse OSS erikorraga hõlmatud tehinguid ja ei tehta ka eelmiste perioodide deklaratsioonides parandusi.

OSS deklaratsioonil esitatakse deklareeritavad andmed (maksustatav väärtus, maksumäär, käibemaks) tarbimisliikmesriikide kaupa, maksuvaba käivet deklaratsioonil ei kajastata. Valitud tarbimisliikmesriigi alusel pakub elektrooniline süsteem kasutajale võimalikud käibemaksumäära liigid (standard, vähendatud) ja käibemaksumäärad (%), kuid kasutajal on võimalik sisestada ka sellest erinev käibemaksumäär. Käibemaksusumma arvutatakse maksustatava käibe alusel automaatselt.
Vaata ka artiklit: Euroopa Liidu teiste liikmesriikide käibemaksumäärad

On oluline märkida, et kauba kaugmüügi, mida teostatakse mõnest teisest liikmesriigist peale registreerimisliikmesriigi, saab deklareerida üksnes siis, kui vastavad andmed (püsiv tegevuskoht, käibemaksukohustuslase number teises liikmesriigis, kaupade lähetamise riik) on eelnevalt erikorra avaldusele märgitud. Erinevalt teenuste deklareerimisest saab kaupade puhul märkida tarbimisriigina ka registreerimisliikmesriigi eeldusel, et kaupade vedu algab väljaspool registreerimisliikmesriiki. Näiteks juhul, kui Eesti maksukohustuslasel on kaubavarud Lätis ning kaup toimetatakse sealt Eestisse mittemaksukohustuslasest ostjale, siis ka see tehing kuulub deklareerimisele OSS deklaratsioonil.

Kui registreerimisliikmesriigiks on Eesti, siis Eesti mittemaksukohustuslasele Eestis müüdud kaup ja Eestis osutatud teenus deklareeritakse riigisisesel käibedeklaratsioonil KMD. Neid tehinguid OSS deklaratsioonil ei kajastata.

Liidu erikord ja liiduväline erikord

Liidu erikord on ette nähtud:

UUS! Kui liidu erikorra avaldusel on täidetud plokk “Kehtivad KMKR numbrid teistes EL liikmesriikides”, siis juhul, kui seal loetletud liikmesriikidest toimub piiriülene kaupade lähetamine, tuleb needsamad riigid märkida ka avaldusel plokis “Väljaspool registreerimisliikmesriiki oleva püsiva tegevuskoha kaudu müüdud kaubad”. Lisamisel on oluline valida riigi tüübiks “Lähetamise riik” ning täita ülejäänud lahtrid.

Kui liidu erikorra kasutajal on kaupade lähetamise riike, kus ei ole kehtivat KMKR numbrit, siis ka need liikmesriigid tuleb avaldusel kajastada plokis “Väljaspool registreerimisliikmesriiki oleva püsiva tegevuskoha kaudu müüdud kaubad”.

Kui lähteriigid jäävad avaldusel märkimata, siis liidu erikorra deklaratsioonil ei ole võimalik nendest riikidest tehinguid deklareerida.

Liiduväline erikord on ette nähtud selliste ühenduseväliste riikide isikute poolt, kellel puudub ühenduses asukoht/püsiv tegevuskoht, Euroopa Liidu liikmesriikide mittemaksukohustuslastele osutatavate teenuste deklareerimiseks (kaupade ühendusesisest kaugmüüki liiduvälise erikorra alusel deklareerida ei saa).

Liidu erikord

Teenuste deklareerimine

Liidu erikorra alusel deklareeritakse mittemaksukohustuslastele osutatavad (B2C) teenused, mille käibe tekkimise koht on liikmesriigis, kus teenuse osutajal ei ole asukohta ega püsivat tegevuskohta.

Liidu erikorra kasutaja ei deklareeri OSS deklaratsioonil ei oma asukoha liikmesriigis ega püsiva tegevuskoha liikmesriigis lõpptarbijale osutatud teenuseid, vaid deklareerib need vastavas liikmesriigis esitataval siseriiklikul käibedeklaratsioonil. Püsiva tegevuskoha liikmesriik ei saa olla teenuste osutamisel tarbimisliikmesriigiks.

Küll aga, kui erikorraga hõlmatud teenuseid osutav maksukohustuslane omab püsivaid tegevuskohti ka teistes liikmesriikides ning on nendest liikmesriikidest osutanud teenuseid, mille käibe tekkimise koht on mujal liikmesriigis kui püsiva tegevuskoha liikmesriik, siis need teenused deklareeritakse OSS deklaratsioonil. Kui teenuseid osutatakse liikmesriigis, kus maksukohustuslasel ei ole püsivat tegevuskohta, kuid ta on seal käibemaksukohustuslasena registreeritud, tuleb need teenused samuti deklareerida OSS käibedeklaratsioonil.

Näide 1 Eestis erikorda kasutaval ettevõtjal on püsiv tegevuskoht Soomes – see tähendab, et Soomes asuvatele mittemaksukohustuslastele osutatavad teenused deklareeritakse ja käibemaks tasutakse Soomes esitataval tavalisel käibedeklaratsioonil.Kui Soomes asuv püsiv tegevuskoht osutab erikorraga hõlmatud teenuseid Rootsis asuvale mittemaksukohustuslasele, siis need teenused deklareeritakse Eestis OSS deklaratsioonil.

Näide 2 Eestis asuval ettevõtjal on püsivad tegevuskohad Soomes ja Lätis ning lisaks on ta Rootsis käibemaksukohustuslasena registreeritud. Ettevõte osutab erikorraga hõlmatud teenuseid eraisikutele Soomes, Saksamaal ja Rootsis. Samuti osutab ta Lätis asuvast püsivast tegevuskohast erikorraga hõlmatud teenuseid eraisikutele Soomes ja Saksamaal.Eesti ettevõtja deklareerib OSS erikorra kaudu oma teenuste osutamise Eestist ja Lätist Saksamaal ja Rootsis asuvatele klientidele, kuid Soomes asuvatele klientidele osutatavad teenused deklareeritakse Soome siseriiklikul käibedeklaratsioonil.

Kaupade müügi deklareerimine (ühendusesisene kaugmüük)

Liidu korra alusel deklareeritakse ühendusesisene kaugmüük, st kauba (välja arvatud uue transpordivahendi või paigaldatava või kokkupandava kauba, kuid kaasa arvatud aktsiisikauba) võõrandamine ja toimetamine võõrandaja poolt või eest teise liikmesriiki mittemaksukohustuslasele.

Liidu korra alusel saab ühendusesisest kaugmüüki deklareerida iga maksukohustuslane olenemata sellest, kas ta on liikmesriigi või ühendusevälise riigi isik. Registreerimisliikmesriigi ja püsiva tegevuskoha liikmesriigi isikutele müüdavad kaubad deklareeritakse vastava liikmesriigi riigisisesel käibedeklaratsioonil.

Näide 3 Eesti ettevõttel on püsiv tegevuskoht Leedus. Ta on Eestis registreeritud liidu erikorra kasutajaks. Ettevõte tarnib Eestis asuvaid kaupu Läti ja Eesti mittemaksukohustuslastele. Samuti tarnib ta Leedus asuvaid kaupu Eesti ja Leedu mittemaksukohustuslastele. OSS deklaratsioonis kajastatakse: kaubatarned Eestist Lätti, kaubatarned Leedust Eestisse. Eesti ja Leedu riigisisesed kaubatarned tuleb deklareerida Eesti ja Leedu vastavas siseriiklikus käibedeklaratsioonis, kuna nende puhul ei ole tegemist kaupade ühendusesisese kaugmüügiga.

Eeldatav tarnija

Eeldatavaks tarnijaks loetakse maksukohustuslane, kes ei ole kaupade tegelik müüja, aga kes teeb võimalikuks tehingu, mis viiakse lõpule algse ehk tegeliku müüja ja kliendi vahel elektroonilise liidese (nt kauplemiskoha, platvormi, portaali) abil. Eeldatav tarnija vastutab käibemaksu deklareerimise ja tasumise eest.

Liidu korra kasutamisel muutub eeldatavaks tarnijaks maksukohustuslane, kelle asukoht on Euroopa Liidus või ka väljaspool liitu, kui kaubamüügitehingu puhul kehtivad kõik järgmised tingimused:

• kaubatarne tehakse võimalikuks elektroonilise liidese abil,
• kaubatarne tehakse Euroopa Liidus (st ühendusesisene kaupade kaugmüük ja riigisisesed kaubatarned),
• tarne tehakse mittemaksukohustuslasele,
• algse müüja asukoht on väljaspool Euroopa Liitu.

Seega eeldatavaks tarnijaks muutub platvorm, e-pood jms siis, kui ta võimaldab ühendusevälise riigi isikul oma elektroonilise liidese kaudu müüa Euroopa Liidus asuvat kaupa lõpptarbijale.

Erandina üldistest põhimõtetest deklareerib maksukohustuslane OSS deklaratsioonil ka need siseriiklikud kaubatarned, mille puhul ta on eeldatav tarnija.

Näide 4 Hiinas asuv ettevõtja müüb Belgia mittemaksukohustuslasele elektroonilise liidese kaudu tahvelarvuti (kaup). Elektrooniline liides teeb tarne võimalikuks ja muutub kõnealuse kaubatarne puhul eeldatavaks tarnijaks. Tahvelarvuti asub Belgias ja lähetatakse Belgias asuvale kliendile (riigisisene tarne, vedu algab ja lõpeb Belgias). Tavaliselt tuleb selline riigisisene tarne deklareerida siseriiklikus käibedeklaratsioonis – kuid eeldatav tarnija, kes kasutab liidu korda, peab sellise tarne deklareerima OSS deklaratsioonis eeldusel, et platvorm on Euroopa Liidus OSS erikorra kasutajaks registreeritud.

Eeldatav tarnija saab deklareerida kõik liikmesriigi sisesed kaubamüügid (st kauba vedu algab ja lõpeb samas liikmesriigis) olenemata sellest, kas tema asukoht on just nimelt selles liikmesriigis. See tähendab, et kui eeldatav tarnija on registreeritud Eestis, siis saab ta OSS deklaratsioonil kajastada mitte ainult müügid Eestist Eestisse, vaid ka müügid Saksamaalt Saksamaale, Poolast Poolasse jne. Kui eeldatav tarnija ei ole registreeritud käibemaksukohustuslasena selles liikmesriigis, kust kaup lähetatakse või veetakse, märgib ta käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri asemel deklaratsioonile selle liikmesriigi riigikoodi. Eelnevalt tuleb see liikmesriik, kust kauba vedu algas, ka avaldusele märkida.

Eeldatav tarnija võib erikorda kasutada ka oma kaupade ja teenuste deklareerimiseks. Kui ta on registreeritud erikorra kasutajaks, deklareerib ta vastava erikorra käibedeklaratsioonis nii oma tehingud kui ka tehingud, mille puhul ta on eeldatav tarnija. Ta ei registreeri end sama erikorra kasutajaks kaks korda.

Eeldatav tarnija ei deklareeri Euroopa Liidus asukohta omavate maksukohustuslaste tehinguid, st ta ei muutu eeldatavaks tarnijaks, kui algne müüja on Euroopa Liidu isik. Euroopa Liidu liikmesriikide maksukohustuslased deklareerivad erikorraga hõlmatud tehingud ise, kas valides liidu erikorra kasutamise või registreerides end tarbimisliikmesriigis käibemaksukohustuslaseks.

Liiduväline erikord

Liiduvälist erikorda kasutavad ühenduseväliste riikide ettevõtlusega tegelevad isikud, kellel puudub Euroopa Liidus püsiv tegevuskoht. Liiduvälise erikorra kasutajad deklareerivad OSS deklaratsioonil ainult Euroopa Liidus asuvatele mittemaksukohustuslasetele osutatavad erikorraga hõlmatud teenused, sealhulgas teenuse osutamise registreerimisliikmesriigis.

Näide 5 USA-s asutatud ettevõtja registreerib Eestis liiduvälise süsteemi kasutajaks. Ettevõte osutab elektroonilisi teenuseid mittemaksukohustuslastele Soomes, Rootsis ja Eestis. Ta deklareerib kõik mittemaksukohustuslastele (B2C) osutatud teenused Eesti OSS (liiduvälise erikorra) deklaratsioonil, sealhulgas ka Eestisse osutatud teenused.

Liiduvälise erikorra alusel ei saa deklareerida kaupade müüki. Kui liiduvälise erikorra kasutaja tegeleb ka Euroopa Liidus asuvate kaupade kaugmüügiga, siis kaupade kaugmüügi deklareerimiseks tuleb tal registreerida liidu korra kasutajaks. Siinjuures tuleb silmas pidada, et teenuseid see isik liidu erikorra alusel deklareerida ei saa – see tähendab, et sellisel juhul peab isik esitama kaks OSS deklaratsiooni, teenuste deklareerimiseks liiduvälise erikorra deklaratsiooni ja kaupade deklareerimiseks liidu erikorra deklaratsiooni.

Deklaratsiooni parandamine

Kui MOSS deklaratsioone (maksustamisperioodid kuni 30.06.2021) saab parandada juba esitatud deklaratsiooni muutmisega, siis OSS deklaratsiooni (maksustamisperioodid alates 01.07.2021) saab parandada vaid jooksva perioodi deklaratsiooni esitamisega.

Siinjuures on oluline tähele panna, et kui OSS deklaratsioon on juba kinnitatud, ei saa seda muuta/parandada enne kui järgmise perioodi deklaratsiooniga. Enne kinnitamist on võimalik deklaratsiooni muuta/parandada. Seega on vajalik enne deklaratsiooni kinnitamist veenduda andmete õigsuses. Soovitav on deklaratsiooni niikaua hoida salvestatud olekus.

Alates 2021. aasta 1. juulist esitatavaid OSS deklaratsioone saab parandada kolme aasta jooksul pärast kuupäeva, mil tuli esitada esialgne deklaratsioon. Parandused peavad sisaldama maksustamisperioodi, asjaomast tarbimisliikmesriiki ning parandustest tulenevat käibemaksu summat. Tavapärast ja vähendatud käibemaksumäära ega kaupu ja teenuseid parandamisel ei eristata.

Kui mõni tarbimisliikmesriik oma siseriiklike eeskirjade kohaselt lubab parandusi ka pärast kolmeaastase perioodi lõppemist, siis sellised korrigeerimised ei käi enam OSS rakenduse kaudu, vaid maksukohustuslane suhtleb otse tarbimisliikmesriigiga.

Eelmiste perioodide parandused tehakse eraldi plokis “Eelmise maksustamisperioodi käibemaksu summa paranduse lisamine”.

Tarbimisliikmesriigi kohta deklareeritud tehingute eest tasumisele kuuluv käibemaks ja sama tarbimisliikmesriigi kohta tehtud varasema(te) käibedeklaratsiooni(de) võimalikud parandused tasaarvestatakse. Kui riigipõhine saldo on null, ei pea maksukohustuslane selle tarbimisliikmesriigi eest oma käibedeklaratsiooniga seoses käibemaksu maksma. Kui riigipõhine saldo on positiivne (st käibemaksu tuleb maksta), on tasumisele kuuluvaks summaks tehingute eest tasumisele kuuluva käibemaksu ja eelmiste maksustamisperioodide paranduste saldo. Kui riigipõhine saldo on negatiivne, st maksukohustuslane on rohkem käibemaksu tasunud, maksab tarbimisliikmesriik maksukohustuslasele enammakstud summa tagasi. Negatiivset riigipõhist koondsummat ei arvestata tasumisele kuuluva käibemaksusumma arvutamisel. See tähendab, et juhul kui ühe liikmesriigi puhul tekib negatiivne saldo (ettemaks), siis selle riigi kohta tekkinud ettemaksu võrra ei vähene kohustus teistele liikmesriikidele makstava käibemaksu osas. Tasuda tuleb deklaratsioonil lahtris “Tasumisele kuuluv käibemaks” märgitud summa.

Näide 6 Maksukohustuslane kasutab liiduvälist korda Saksamaal (registreerimisliikmesriik). 2023. aasta esimeses kvartalis (jooksev kvartal) deklareerib ta Poolasse (tarbimisliikmesriik) 200 eurot. Samuti teeb ta Poola puhul 2022. aasta neljanda kvartali kohta 50 euro suuruse negatiivse paranduse. Jooksva kvartali käibemaksu saldo, võttes arvesse eelmise kvartali kohta tehtud parandust, on 200 eurot – 50 eurot = 150 eurot. Poolasse peab maksukohustuslane maksma 150 eurot. 2023. aasta esimese kvartali käibedeklaratsioon: tarbimisliikmesriiki Poola tehtud tarned 200 eurot tarbimisliikmesriigi Poola kohtatehtud parandused (2022. aasta 4. kvartal) –50 eurot tarbimisliikmesriigi Poola kohta tasumisele kuuluva käibemaksu saldo 150 eurot

Näide 7 Maksukohustuslane kasutab liiduvälist korda Saksamaal (registreerimisliikmesriik). 2023. aasta esimeses kvartalis (jooksev kvartal) deklareerib ta Poolas (tarbimisliikmesriik) 100 eurot. Samuti teeb ta Poola puhul 2022. aasta neljanda kvartali kohta 150 euro suuruse negatiivse paranduse. Jooksva kvartali käibemaksu saldo, võttes arvesse eelmise kvartali kohta tehtud parandust, on 100 eurot – 150 eurot = –50 eurot. Poolasse ei pea maksukohustuslane midagi maksma. Poola peab maksukohustuslasele 50 euro suuruse summa otse tagasi maksma. 2023. aasta esimese kvartali käibedeklaratsioon: tarbimisliikmesriiki Poola tehtud tarned 100 eurot tarbimisliikmesriigi Poola kohta tehtud parandused (2022. aasta 4. kvartal) –150 eurot tarbimisliikmesriigi Poola kohta tasumisele kuuluva käibemaksu saldo 0 eurot Poola tagastab summa 50 eurot

Näide 8 Maksukohustuslane kasutab liiduvälist korda Saksamaal (registreerimisliikmesriik). 2023. aasta esimeses kvartalis (jooksev kvartal) deklareerib ta Poolas (tarbimisliikmesriik) 100 eurot. Samuti teeb ta Poola puhul 2022. aasta neljanda kvartali kohta 100 euro suuruse negatiivse paranduse. Jooksva kvartali käibemaksu saldo, võttes arvesse eelmise kvartali kohta tehtud parandust, on 100 eurot – 100 eurot = 0 eurot. Poolasse ei pea maksukohustuslane midagi maksma. 2023. aasta esimese kvartali käibedeklaratsioon: tarbimisliikmesriiki Poola tehtud tarned 100 eurot tarbimisliikmesriigi Poola kohta tehtud parandused (2022. aasta 4. kvartal) –100 eurot tarbimisliikmesriigi Poola kohta tasumisele kuuluva käibemaksu saldo 0 eurot

Näide 9 Maksukohustuslane kasutab liiduvälist korda Saksamaal (registreerimisliikmesriik). 2023. aasta esimeses kvartalis (jooksev kvartal) deklareerib ta Leedusse (tarbimisliikmesriik) 200 eurot ja Poolasse (teine tarbimisliikmesriik) 100 eurot. Samuti teeb ta Poola puhul 2022. aasta neljanda kvartali kohta 150 euro suuruse negatiivse paranduse. Jooksva kvartali Poola käibemaksu saldo, võttes arvesse eelmise kvartali kohta tehtud parandust, on 100 eurot – 150 eurot = –50 eurot. Poolasse ei pea maksukohustuslane midagi maksma. Poola peab maksukohustuslasele 50 euro suuruse summa otse tagasi maksma. 2023. aasta esimese kvartali käibedeklaratsioon: tarbimisliikmesriiki Poola tehtud tarned 100 eurot tarbimisliikmesriigi Poola kohta tehtud parandused (2022. aasta 4. kvartal) –150 eurot tarbimisliikmesriigi Poola kohta tasumisele kuuluva käibemaksu saldo 0 eurot Poola tagastab summa 50 eurot tarbimisliikmesriiki Leedu tehtud tarned 200 eurot tasumisele kuuluv deklaratsiooni kogusumma 200 eurot (Leedule)