Maa korralise hindamise tagajärjel suureneb maamaks

Maa maksustamisel on aluseks maa väärtus, mille leiab Maa-amet maa korralisel hindamisel. Viimati toimus maa korraline hindamine Eestis 2001. aastal. Sellest möödunud ligikaudu 20 aasta jooksul on maa väärtus kasvanud ning selleks, et maamaksu arvestamise aluseks olevad maa maksustamishinnad kajastaksid paremini maa tegelikku väärtust, oli vajalik teostada maa korraline hindamine. Maa-amet viis 2022. aastal läbi maa korralise hindamise ning maade hindamise tulemused võetakse kasutusse 2024. aasta maamaksu arvutamisel.

Uuest aastast kehtivad uued maamaksumäärad

Alates 2024. aastast on muutunud ka maamaksumäärad. Maamaksule avalduva maa ümberhindamise mõju leevendamiseks on maamaksumäärasid vähendatud. Muudatuste kohaselt on maksimaalne lubatud maamaksumäär elamumaal ja maatulundusmaa õuemaa kõlvikul 0,5%, maatulundusmaal 0,5% ning ülejäänud sihtotstarvetel 1% maa maksustamishinnast aastas. Minimaalne maksumäär on 0,1%. 2023. aastal olid maksumäärad vahemikus 0,1–2,5%, kuid alates 2024. aastast vahemikus 0,1–1,0%.

Loodud on kaitsemehhanism hüppelise maamaksu tõusu vältimiseks

Maade hindamisest või maksumäärade tõusust põhjustatud maamaksu hüppelise suurenemise vältimiseks kehtestatakse alaliselt maamaksu aastaseks lubatud kasvuks 10% eelmise aasta maamaksusummast. Maamaksu aastase kasvu piirang tähendab, et järgmistel aastatel suureneb maamaks tasapisi kuni jõuab maa maksustamishinnast lähtuva maamaksusummani. Selline lahendus võimaldab maamaksu kasvu hajutada pikema perioodi peale, et maamaksu tõus ei oleks liiga järsk.