Tartu Ringkonnakohus jõudis hiljuti lahenduseni kaasuses, milles vaieldi, kas ettevõttel tuleb maksukontrolliks esitada pangakonto väljatrükk. Maksuhaldur soovis pangakonto väljatrüki alusel saada selgust väljamaksete kohta, mida ettevõte tegi enda juhatuse liikmele. Kaebaja pidas maksuhalduri korraldust ebaproportsionaalseks.
Maksuhalduri arvates oli ebaõige kaebaja eeldus, mille järgi võib äriühing maksu- ja tolliametile teavet anda oma äranägemisel ja enda aktsepteeritud ulatuses, ning vale oli ka mõttekäik, et maksuhaldur antud korralduse proportsionaalsuse hindamisel on tähtis summa suurus, mille kohta maksuhaldur infot kogub. Maksuhaldur rõhutas, et olukorras, kus on kahtlus, et äriühingu rahaliste vahendite kasutamist ei ole deklareeritud õigesti, on maksuhalduril oluline kindlustada tõendite usaldusväärsus ja tõesus ning üks viis seda teha on küsida äriühingult eelnevalt filtreerimata pangakonto väljatrükki.
Tartu Halduskohus toetas maksuhalduri seisukohta ja jättis kaebuse rahuldamata. Maksuhalduri ja Tartu Halduskohtu seisukohtadega nõustus ka Tartu Ringkonnakohus, kes põhjendas oma otsust järgmiselt:
- korralduse proportsionaalsusega seoses ei ole tähtis asjaolu, et kaebaja on äriühingust varem saanud dividende, kui maksu- ja tolliamet esitab korralduse koguda tõendeid selle kohta, kuidas kasutati konkreetset summat äriühingu majandustegevuses;
- olukorras, kus äriühing filtreerib pangakonto väljavõtte oma äranägemise järgi, ei saa maksuhaldur saadava info õigsuses kindel olla. Maksuhaldur annab tõendite analüüsimisel ja hindamisel ise hinnangu sellele, kas ja millisel määral on kogutud teabel lõppkokkuvõttes tähendus;
- äriühingu esitatud sissetulekuorderid juhatuse liikme poolt äriühingu kassasse tehtud tagasimaksete kohta ei ole piisav tõendus selle kohta, et raha on reaalselt äriühingusse tagasi makstud, kuna sissetulekuorderid iseeneses ei anna selgust raha reaalse liikumise kohta ega välista võimalust, et dokumendid on fiktiivselt vormistatud;
- asjaolu, et maksuhaldur on saanud pangakonto tervikliku väljavõtte pangalt, ei välista võimalust, et maksuhaldur võib ka alternatiivsetest allikatest samasisulist teavet hankida maksukorralduse seaduse § 146 lõike 2 järgi.
Kokkuvõttes otsustas kohus jätta kaebuse rahuldamata ja leidis, et pangakonto väljatrüki esitamise korraldus on selles kaasuses proportsionaalne.
Tartu Ringkonnakohtu 2022. aasta 23. veebruari otsus haldusasjas nr 3-20-1209
