Uuest aastast hakkas kinnisasjade ja metallijäätmete käibele kehtima pöördmaksustamine. Nagu kombeks, tehti see seadusemuudatus uisapäisa, isegi normaalset kohta ei osatud uuele paragrahvile leida (pöördmaksustamise erikord maandus kahe hoopis teise sisuga erisätte vahele). Rääkimata siis üleminekusätetest.

Kuna millegipärast leiti, et erikorra alusel peab maksukohustus tekkima mitte käibe üldreeglite alusel (KMS § 11), vaid just nimelt arve kättesaamise kuul (vt § 41¹ lg 3), siis oleks tulnud ka lisada üleminekusätted selle kohta, mis saab siis, kui juhtub nii, nagu on kirjas meie esimeses ja teises küsimuses (vt allpool EML selgitustaotlus rahandusministeeriumile).

Ah, kellele neid üleminekusätteid ikka vaja, varsti läheb aeg mööda ja hakka neid jälle kehtetuks tunnistama. Las kõikvõimas maksuamet lahendab ise kõik probleemid, ta on ju ennegi makse määranud ilma seadusliku aluseta ja teeb seda nagunii ka edaspidi.

Nojah, ja mis me nüüd hakkame norima selliste pisiasjade kallal nagu mida tähendab arve kättesaamine, kuidas arve väljastaja seda kontrollib ja kus need "käed" üldse asuvad. Lisaks postis kulgemise ajale võivad dokumendid tihti ka "maja sees" liikuda üsna pikka aega, enne kui need jõuavad selle isiku kätte, kellele makstakse palka käibemaksuseaduse tundmise eest. Kui selline isik üldse samas majas asub.

Miks aga sai küsitud arve puudumise kohta? Sest see on kinnisvaratehingu puhul tegelikult täiesti tavapärane, tasumine toimub lepingu alusel või notari deposiidi kaudu ning müüjal pole pärast raha kättesaamist mingit vajadust ega huvi ostjale veel mingeid "tänukirju" saata.

See on praktikas teada juba aastaid. On olnud isegi juhtumeid, kus ostja on müüja peale maksuametisse kaevanud, et palun tehke müüjale korraldus väljastada arve, sest me ei saa ilma selleta sisendkäibemaksu maha arvata. Võib-olla oleks targem olnud määrata maksukohustuse aeg lepingu tõestamise aja järgi ja nõuda arve asemel hoopis märget lepingus? Aga siis tahaksid notarid selle eest kindlasti täiendavat tasu saada.

Üks võimalus probleemi vältida oleks olnud kirjutada näiteks direktiivi eeskujul täiendus, et kui arvet ei ole esitatud, tekib ostjal maksukohustus sellel kuul, millal arve oleks seaduse nõuete järgi esitada, st 7 päeva jooksul alates ettemakse tegemisest või kauba üleandmisest. Sellise reegli korral saaks ostja alati ise õige aja välja arvutada ega peaks pead murdma, mida teha arvega, millel on väljastamise kuupäevaks märgitud 31. juuli, aga mis saadi kätte augustis. Praegu võib ostja öelda, et tema pole mingit arvet saanud ja mingit käibemaksu ei deklareeri, mis siis et kinnisvara on ostetud ja rahagi ammu ära makstud.

Kui ostjal juhtub olema osaline sisendkäibemaksu mahaarvamine, võiks talle selline lähenemine vägagi meeldida. Las maksu- ja tolliamet siis lahendab probleemi, nagu ministeerium soojalt soovitab.

EML selgitustaotlus Rahandusministeeriumile Soovime selgitust käibemaksuseaduse § 411 rakendamise kohta. 1. Kas kinnisvara ostjal tekib pöördmaksustamise kohustus, kui kinnisasja notariaalne müügileping on sõlmitud 2010. aastal, valdus on üle antud 2010. aastal, kogu raha makstud 2010. aastal, aga müüja esitab tehingu kohta arve 2011. aastal? Müüja on deklareerinud 2010. aastal laekunud müügihinnas sisalduva käibemaksu ning ostja on selle sisendkäibemaksuna maha arvanud. 2. Kas kinnisvara ostjal tekib pöördmaksustamise kohustus, kui kinnisasja notariaalne müügileping on sõlmitud 2011. aastal, valdus antakse üle 2011. aastal ning raha makstakse samuti 2011. aastal, kuid arve tehingu eest on esitatud 2010. aastal? 3. Millal tekib kinnisasja ostjal pöördmaksustamise kohustus, kui poolte vahel sõlmitakse notariaalne leping, kuid müüja ei esita ostjale arvet ning lepingus puudub igasugune viide käibemaksule, kuid müüja on ostjale edastanud koopia kirjast Maksu- ja Tolliametile, milles müüja teavitab soovist maksustada see kinnisvaratehing käibemaksuga? Rahandusministeeriumi vastus 22.06.2011 nr 5-1/7088 Vastavalt käibemaksuseaduse § 411 lõigetele 3 ja 4 kajastab ostja maksustatava tehingu ja tasumisele kuuluva käibemaksusumma oma käibedeklaratsioonil selle kauba eest arve kättesaamise maksustamisperioodil ning sisendkäibemaksu arvab maha samal maksustamisperioodil, kui ta arvestab käibemaksusumma enda tasutava käibemaksuna. Arve esitamise tähtaeg on seitse kalendripäeva kauba ostjale kättesaadavaks tegemisest arvates. Kui käive on tekkinud ja deklareeritud enne erikorra kehtima hakkamist ning arve esitatakse pärast 01.01.2011. aastat, siis arve alusel uuesti sama kinnisasja käivet ega sisendkäibemaksu ostja pöördmaksustamise korras ei deklareeri. Muul juhul on aluseks arve, et deklareerida pöördmaksustamisele kuuluv käive ja mahaarvatav sisendkäibemaks. Teie küsimustes toodud erandlike juhtumite korral, mil arvet ei esitata või esitatakse arve esitamise tähtajast hiljem, tuleb probleemi lahendamiseks pöörduda maksuhalduri poole.

Artikkel on avaldatud ajakirjas Maksumaksja nr 8/2011