Riigikohus on avaldanud ülevaate 2019. aasta jaanuarist aprillini tehtud olulisematest otsustest, mis on muutnud, arendanud või ühtlustanud senist kohtupraktikat või milles on käsitletud esimest korda mõnd õigusinstituuti.
Riigikohtu halduskolleegium arutas vaidlust asjas 3-16-2514 selle üle, kas on õiguspärane arvestada maksuintressi ajavahemiku eest, mil kaebaja suhtes käib maksukuriteo asjas kriminaalmenetlus ja tema vara on selle tagamiseks arestitud.
Halduskolleegium viitas vaidlust lahendades riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve
kolleegiumi seisukohale, et maksuintress sarnaneb oma eesmärkidelt nii eraõiguslikes suhetes rakendatavale intressile kui ka eraõiguslikule viivitusintressile: see peab tagama riigile tasu õigeaegselt maksmata maksusumma kasutamise eest ja viivitamisega tekitatud võimaliku kahju hüvitamise, aga samas peab see motiveerima maksumaksjat oma kohustusi õigel ajal täitma (3-4-1-15-16, p 110).
Halduskolleegium asus seisukohale, et pärast seda, kui vara on sisuliselt maksukohustuse
täitmise tagamiseks arestitud, ei saa maksuintress täies mahus täita oma eesmärke. Halduskolleegium tõi välja, et kuigi vara arestimine ega konfiskeerimine pole maksustamine maksuõiguslikus mõttes, võib see olla käsitatav majandusliku topeltmaksustamisena (3-1-1-62-14, p 16.2).
Seega oleks lisaks arestitud rahale eraldi maksukohustuse täitmine vähemalt ajutiselt kaasa toonud majandusliku topeltmaksustamise ning isegi kui kaebaja oleks arestitud vara hiljem tagasi saanud, ei oleks tal olnud võimalik saada maksukohustuslasele makstavat intressi. Kolleegium on korduvalt selgitanud, et topeltmaksustamine on vastuolus maksuõiguse üldpõhimõtetega ja et see võib toimuda üksnes erandlikel asjaoludel (3-3-1-33-12, p 20).
