Küsimus RMP.ee foorumist: sõlmisin lepingu USA ettevõttega, et teha neile interneti vahendusel tööd. Ettevõttel mingit muud seost Eestiga ei ole, aga mina töötan 100% ajast Eestis ja seetõttu tahaks ka Eestis ravikindlustust saada ja Eestis kõik maksud maksta. Ettevõtte jaoks olen eraisikust contractor ehk siis ettevõte ei maksa mingeid makse, pean kõik ise tegema. Töötasu on regulaarselt $750 nädalas ehk umbes 32 000 EUR aastas. Kuidas teha nii, et võimalikult vähese paberimajandusega saaks kõik vajalikud maksud ära deklareerida ning ravikindlustuse aktiveerida? Mulle väga meeldib ettevõtluskonto idee, aga lugesin, et kui osutan teenust juriidilisele isikule, siis pean teda teavitama, et “tal on kohustus deklareerida tasutud summad vormi TSD lisas 6 koodil 6080”. Saan aru selle nõudmise põhjusest — ei soovita, et kõik töölepingud vormistataks ümber soodsama maksuga ettevõtluskontoks. Aga minu eesmärk ei ole maksude pealt kokku hoida, vaid vältida bürokraatiat. Kardan, et USA ettevõte ei vaevu endale selgeks tegema Eesti maksusüsteemi ja siin makse deklareerima. Kas ma saaks ise kuidagi täies mahus makse maksta, ilma, et peaks selleks tööandjat tülitama või OÜ-d tegema? Kas FIE oleks siinkohal mõistlik?
Vastab Eesti maksumaksjate liidu jurist Hiie Marrandi
Mitteresidendile (st USA ettevõttele) ei kehti TSD lisa 6 esitamise kohustus. Samas juhin tähelepanu, et ettevõtluskonto on mõeldud eraisikute vaheliste tehingute alusel laekuva tasu maksustamiseks. Seaduse (ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadus) tekstis see küll otseselt sõnastatud ei ole, aga seletuskirjas on seda rõhutatud: “Ettevõtluskonto peamine eesmärk on lihtsustada füüsilise isiku poolt teisele füüsilisele isikule teenuse osutamisest ja kauba müügist tekkiva maksukohustuse täitmist.” Eelnõu 454 SE seletuskirja leiate siit.
Ettevõtlustulu maksu määr on 25 000 eurot ületava summa puhul 40%. Teie näitel oleks ettevõtluskonto kasutamisel esimese 25 000 euro maksukoormus 20% e 5000 eurot ning ülejäänud 7000 euro maksukoormus 40% e 2800 eurot, kokku 7800 eurot.
Teine variant oleks saadud tasu deklareerida oma füüsilise isiku tuludeklaratsiooni A vormil kui muu tulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud. Sel juhul maksate riigile juurde ainult tulumaksu (32 000-eurose tulu puhul on see 6400 eurot) ja ravikindlustus on võimalik eraldi juurde osta. Selle kohta on täpsemad reeglid ravikindlustuse seaduse, RKS §-des 22-24 – vabatahtlik lepinguline ravikindlustus. Kindlustusmakse arvutatakse statistikaameti viimati avaldatud eelmise kalendriaasta Eesti keskmine brutokuupalga järgi, mis korrutatakse 0,13-ga. Kindlustusmakse suurus muutub igal aastal pärast seda, kui statistikaamet avaldab eelmise kalendriaasta Eesti keskmise brutokuupalga.
Kuni 31.03.2019 on kindlustusmakse ühe kalendrikuu eest 158.70 eurot, kvartalimakse 476,10 eurot ja aastamakse 1904,40 eurot. Alates 1. aprillist 2019 on kindlustusmakse ühe kalendrikuu eest 170,30 eurot, kvartalimakse 510,90 eurot ja aastamakse 2043,60 eurot.
Robustse arvutuse puhul ja eeldades, et leping sõlmitakse pärast märtsi lõppu ning teil ei esine vabatahtliku kindlustuslepingu sõlmimist välistavaid asjaolusid, oleks maksukoormus kokku u 8443 eurot (= 6400 + 2043). Selle variandi puhul tekib küll ravikindlustuskaitse, aga pensionisammastesse midagi ei kogune. Vabatahtlikku kindlustust ei saa sõlmida juhul, kui inimesel on eelneval kahel kalendriaastal olnud ravikindlustuskaitset alla 12 kuu.
Täpsem info haigekassa kodulehel.
