Äri- või eluruume rendile andes küsib pinna omanik reeglina üürnikult tagatisraha. Tagatisrahalt maksude maksmine sõltub aga sellest, kas tegemist on eluruumi või äripinna üürimise või rentimisega.
Reeglina kohaldatakse tagatisraha selleks, et kindlustada rendileandjat pahatahtlike rentnike eest. Tagatisraha küsimine peaks distsiplineerima mõlemat tehingu poolt. Tagatisrahade maksustamine põhjustab aga sageli segadust. Tagatisrahade maksustamine sõltub konkreetsest rendilepingust, aga sageli on nii, et pooled võivad lepingu sõnastust küll endale sobivalt muuta, aga maksuhaldur lähtub ikkagi tehingu majanduslikust sisust.
Tagatisraha eluruumi üürides
Maksuhalduri senine praktika tagatisrahade maksustamise osas on välja kujunenud nii, et tagatisrahade maksustamise osas eristatakse eluruumide ja äripindade üüri ning renti.
Vastavalt võlaõigusseaduse §-le 308 saab üürileandja üürnikult tagatisraha võtta ainult eluruumi üürilepingu puhul kuni kolme kuu üüri suuruses summas. Samuti peab üürileandja hoiustama tagatisraha krediidiasutuses oma varast eraldi vähemalt kohaliku keskmise intressimääraga. Intress kuulub üürnikule ja suurendab tagatisraha. Kui need tingimused on täidetud, siis ei loeta üürnikult tagatisrahana saadud summat ettemaksu laekumiseks ja seda ei deklareerita käibedeklaratsioonil maksuvaba käibena (arvestades, et eluruumi üürileandmisest saab käibemaksukohustuslasel tekkida ainult maksuvaba käive).
Tagatisraha äripinda rentides
Kui rendile antakse äripind, siis tuleb tagatisrahaks nimetatud summa lugeda ettemaksuks renditeenuse eest ja renditeenuse vabatahtliku maksustamise korral käibemaksuga maksustada. Kui lepingu lõppemise järel tagatisrahaks nimetatud summa rentnikule tagastatakse, saab rendileandja vähendada oma maksukohustust, kui esitab tagastatud summa kohta kreeditarve.
Eelpool nimetatud seisukohad on praktika käigus välja kujunenud ja ei ole täpsemalt seaduses reguleeritud. Ikkagi sõltub äripindade rendi tagatisrahade maksukäsitlus paljus lepingust ja sellest kas ning kuidas laekunud tagatisraha muust varast eraldi kajastatakse ja deponeeritakse. Võimalike maksuriskide maandamiseks soovitame saata maksuhaldurile ametlik järelpärimine, kus kirjeldada konkreetsed asjaolud ja paluda õiguskindluse tagamiseks ametlikku seisukohta.