Tallinna Ringkonnakohus analüüsis hiljuti olukorda, kus maksuhaldur kohustas vastutusotsusega juhatuse liiget tasuma solidaarselt äriühinguga tekkinud maksuvõlga.

Maksuotsuses leiti, et äriühing ei deklareerinud mitme kuu jooksul ei tööjõu- ja erijuhtude makse ega ettevõtlusega mitteseotud kulusid. Lisaks tuvastas maksuhaldur, et äriühingu pangakontolt võeti välja suures summas sularaha ning et äriühing tegi kahtlustäratavaid ülekandeid Leedu äriühingule. Kuna äriühing ei esitanud maksuhaldurile selgitusi ega dokumente, mille alusel oleks saanud tuvastada väljavõetud sularaha kasutamise eesmärki, järeldas maksuhaldur, et sularaha on ettevõttest välja viidud ja et see klassifitseerub ettevõtlusega mitteseotud kuluks. Leedu äriühinguga tehtud tehing oli maksuhalduri arvates näilik, kuna puudus veenev tõendus, et just nimetatud Leedu äriühing osutas äriühingule teenuseid. Samuti ei olnud vastavate teenuste soetamist deklareeritud käibedeklaratsioonidel. Kokkuvõttes asus maksuhaldur seisukohale, et juhatuse ainus liige rikkus teadlikult oma kohustusi, mistõttu oli äriühingu maksuvõla tekkimise ja tema tegevuse vahel otsene põhjuslik seos.

Tallinna Halduskohus maksuhalduri seisukohta ei toetanud ja rahuldas kaebuse selles osas, mis puudutas väljamakseid Leedu äriühingule, ning tühistas maksuhalduri koostatud vastutusotsuse. Tallinna Halduskohtu seisukohtadega nõustus ka Tallinna Ringkonnakohus ja põhjendas oma otsust järgmiselt: