Töökohas puutub tubakasuitsuse õhuga kokku vähemalt tund aega iga päev ligikaudu 4% tööealisest elanikkonnast (2022 TKU) ja kuigi see näitaja on jõudsalt vähenemas, on murekohti alternatiivsete tubakatoodete, sh e-sigarettide ja kuumutatavate tubakatoodete tarvitamise kasvuga.
Seega, kui tegelikult suitsetab väike osa täiskasvanud elanikkonnast, võib uute toodete tarvitamisega kaasnev õhureostus kahjustada väga palju suuremat hulka teiste inimeste tervist.
E-sigarettide ja kuumutatavate tubakatoodete tarvitamisele kehtivad samad piirangud nagu tavasigarettidelegi. Kuigi veipimisega kaasnev aerosool ei lõhna tubakasuitsule omaselt, sisaldab see siiski erisuguseid tervist kahjustavaid keemilisi ühendeid ja nikotiini. Nii e-sigareti kui ka kuumutatava tubakatoote väljahingatava aerosooli jäägid kanduvad kõrvalseisjateni ja võivad kahjustada nende tervist.
Leitud on sedagi, et aerosoolis sisalduvad kahjulikud ained ladestuvad ka tekstiilidele ja pindadele (näiteks autosalong, mööbel, kardinad). Sealt eralduvad need päevade ja nädalate jooksul, põhjustades riski ruumis olijate tervisele ka siis, kui seal parasjagu ei suitsetata.
E-sigareti tarvitamise keeld kehtib kõigis avalikult kasutatavates ruumides, ettevõtte tootmis- ja laoruumis, müügikoha müügisaalis, puhkeruumis, kontoriruumides väljaspool spetsiaalset suitsetamisruumi ning muudes kohtades, mis on loetletud tubakaseaduses.
Tervise Arengu Instituut töötas välja uue nn “keelumärgi”, mida tööandjad saavad tubakainfo.ee veebilehelt tasuta alla laadida ja kasutada oma ruumides ja territooriumil.
Tööandjal ei ole kohustust luua töötajaile tingimusi tervist kahjustavaks vabatahtlikuks tegevuseks, näiteks ei pea tööandja ehitama rangetele tingimustele vastavaid suitsuruume ega katma tubaka- ja nikotiinitoodete kasutamisega seotud hooldus- ja jäätmekulusid. Paraku tuleb seda teha, kui nende toodete kasutamine töökohas või tööajal ei ole keelatud.
Tööandjal on hea võimalus kujundada ühiskondlikku hoiakut. Tubaka- ja nikotiinivaba töökoht tugevdab sotsiaalset normi, et tervist kahjustavate toodete tarbimine ei ole normaalne igapäevaelu osa. 80% tubakatoodete kasutajatest on kaalunud tarvitamisest loobumist ja pooled on teinud vähemalt kaks loobumiskatset. Kui keelatud on ka suitsuvabade toodete (näiteks huuletubakas või nikotiinipadi) tarvitamine, toetab selline terviklik lähenemine seniste tarbijate loobumisplaane.
Mida teha või kuidas alustada?
Kui asutus on alustamas tubakavaba töökeskkonna loomist, on mõistlik kaasata töötajate esindajad juba planeerimisetapis: nii need, kes ise tubaka- või nikotiinitooteid tarvitavad kui ka mittesuitsetajad.
- Koostöös töötajatega saab välja selgitada, mis on töökeskkonnas vähemalt üks asi, mida töökohas saab ära teha, et vähendada töötajates ajendit minna suitsetama.
- Kirjeldada töökorralduse reeglites konkreetsed kokkulepped ja varuda kannatust, selgitades pidevalt, miks suitsetamise piiramine või keelustamine töökohal on oluline töötajale endale, teistele ja asutusele.
- Teha normid nähtavaks kogu asutuses näiteks heatahtlike või humoorikate siltidega: “Täname, et sa ei suitseta! Oleme suitsuvaba töökoht”.
Näiteid tööandjate tubakaennetuse praktikast
Koostöös Eesti Personalijuhtimise Ühinguga (PARE) valmis taskuhääling, milles tutvustavad Marelle Pihlak (Saarioinen Eesti OÜ) ja Piret Lankots (Prisma Peremarket AS) oma kogemusi: PARE Podcast, 62. saade.
Lisamaterjalid:
