Hotelli ja spaateenuseid kasutades ei mõtle me kuigi sageli, milliste ametite esindajad meile toredat kogemust võimaldavad ja millised on nende töö ohutegurid.
Hotellide ja spaade tööalased ohutegurid
Hotellides ja spaades töötavad inimesed väga erinevatel ametipostidel – koristajast koka ja juhini. Kuigi tööülesanded on nendel ametikohtadel erinevad, ühendavad kõiki psühhosotsiaalsed ohutegurid nagu näiteks pikad töötunnid, vahetustega töö, agressiivsed ja ebarealistlike ootustega kliendid, ebakindlus töö osas ning töö- ja eraelu tasakaalu puudumine.1
Paljud majutusasutused on väikeettevõtted, kus töötab palju naisi ja noori.2 Töökohad on sageli hooajalised ja ajutised, tööaeg korrapäratu, palgad väikesed ja karjäärivõimalused piiratud. Tööõnnetuste ja kutsehaiguste ning riskide ennetamine on kõnealuses valdkonnas seega olulisel kohal, sest suur koormus ja pingeline töö põhjustavad tihti stressi ja ka sündameveresoonkonna haiguseid.
Psühhosotsiaalsetele ohuteguritele lisanduvad ka töökeskkonna ohutegurid: füüsiline koormus, kokkupuude ärritavate kemikaalidega ja ekstreemsed temperatuurid.
Kemikaalidest bioloogiliste nakkusteni
Spaades töötavad inimesed administraatorist ja turundusspetsialistist juuksuri, massööri, kosmeetiku jt teenuste pakkujateni. Spaade töötajad puutuvad tihti kokku ohtlike kemikaalidega, mida kasutatakse näiteks basseinide vee puhastamiseks. Nende ainete valel kasutamisel võib õnnetus kergesti juhtuda ning selle vältimiseks tuleb teada, kuidas end kaitsta ja millised on kemikaalide ohtlikud kõrvalmõjud.
Kemikaalide ohutuks käitlemiseks saab infot koguda ohutuskaardilt, kus on ka teave aine kasutamiseks vajalike isikukaitsevahendite kohta, näiteks millist tüüpi peavad olema kindad või hingamisteede kaitsevahendid. Ohutuskaardil on kirjas ka info esmaabi võtete ja aine ohutu ladustamise kohta. Selleks tuleb ettevõtjal töötajaid koolitada.
Füüsilise koormusega puutuvad igapäevaselt kokku näiteks massöörid, kes teevad pidevalt püsti seistes rasket tööd pikki tunde päevas. Lisaks puutub massöör kokku ka õlidega, mis võivad nahka ärritada. Oluline on teha puhkepause ja kindlasti ka ruume õhutada. Klientidega igapäevaselt kokku puutudes on ohuteguriks ka psühholoogiline pinge. Iluvaldkonna teenindajatel lisandub siia loetellu ka bioloogiline ohutegur ehk võimalus saada kliendilt mõni nakkus. Ajapuudus võib tingida aga vajalike puhkepauside või lõunasöögi vahelejätmise. Massööri töö peab ülekoormuse vältimiseks olema hästi planeeritud, tuleb kindlaks määrata puhkepausid, tööaeg päevas, pauside ajal ruume õhutada.
Mida saab tööandja teha töökeskkonna parandamiseks?
Ka ettevõttes, kus töötajaid vaid üks, tuleb läbi viia riskianalüüs, mille käigus saab tööandja olulist infot töö ja -keskkonna kohta. Ohtude väljaselgitamine võimaldab riske vältida ja vähendada. Töökeskkonda puudutavate otsuste tegemisse tasub kaasata töötajad, sest nendepoolne praktika on hindamatu väärtusega. Toetava tööandjaga koosmõjus sünnivad nii otsused, mis säästavad töötajate tervist. Tööinspektsioon on tunnustanud parimate praktikatena näiteks Pärnu hotelli poolt kasutusele võetud varrega uksekiilu, mis väldib puhastusteenindajate sundasendit ja hoiab selja tervist, aga ka Kreutzwald Hoteli lahendust kasutada puhastusaineks vahtu, mis erinevalt aerosoolist ei pihusta kemikaale õhku.
Riskianalüüsi tegemiseks saab vajadusel kaasata ka ettevõttevälise spetsialisti, kes oskab kõrvaltvaataja pilguga selgeid soovitusi jagada. Tasuta nõustamist pakub ettevõtetele ka tööinspektsioon.
Töökeskkonna parendamiseks tuleks tegutseda nii ettevõtte kui indiviiditasandil. Töötajatele sobivamaks saab muuta nii vahetusi kui töötunde ning vajadusel palgata juurde abijõudu. Tegeleda tuleb ka klientide või töökohasisese ahistamise või vägivallaga. Indiviiditasandil saab ettevõte pakkuda töötajatele lisakoolitusi, sh õpetada vajadusel toime tulema tööstressiga.
Loomulikult on oluline aspekt töötajate füüsilise tervise hoidmine ja jälgimine. Töötervishoiuarsti juures tuleb kindlasti läbi viia tervisekontroll, sest just tema kontrollib, et töö ja töökeskkond ei ohustaks töötaja tervist. Kontrolli käigus saavad varakult selgeks tööst põhjustatud terviseprobleemid ning arst jagab nõu, kas töö inimesele sobib.
Lisaks tervist säästvatele lahendustele on väärtuseks ka erinevad tööalased boonused, näiteks võimalus kasutada spordisaali, ujulat või massaažiteenust.
Turvaline töökoht algab aga juhendamise ja väljaõppega, mis on olulised ka siis, kui inimene on varem samal ametipostil juba töötanud. Peale kirjaliku juhendiga tutvumist näitab kogenud töötaja uuele inimesele, millised on ohutud töövõtted nii endale kui teistele. Nii viiakse end kurssi töökoha nõuetega ja saadakse turvaliseks töötamiseks vajalik info.
Kuidas toime tulla pshühhosotsiaalsete ohuteguritega?
- Pikad ja kaootilised töötunnid – üle vaadata töögraafikud.
- Töö ja eraelu tasakaal – paindlik töökorraldus, vajadusel lastehoid.
- Suur töökoormus – korralduslikud muudatused, töö ümberkujundamine, osalemine otsuste langetamises.
- Kontakt klientidega – turvameetmete parendamine.
Kokkuvõttes võib öelda, et hotellide ja spaade töökeskkonna turvalisuse parendamiseks on olulised juhendamine ja väljaõpe, riskide hindamine nii ettevõtte- kui indiviiditasandil ning töötaja väärtustamine ja hoidmine.
1https://oshwiki.eu/wiki/Managing_psychosocial_risks_in_HORECA
2Eurofound 2005: „Hotellid ja toitlustus – poliitika, probleemid ja tulevik
