Töökeskkonna eest vastutavaid töötajaid tuleb koolitada

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevalt peab igas ettevõttes olema keegi, kes on töökeskkonda puudutavates küsimustes pädev. Tööandjate jaoks valmistab aga sageli peavalu küsimus, milliseid töötajaid on vaja suunata töötervishoiu- ja tööohutusalasele koolitusele ja kui sageli.

Õigusaktid kohustavad tööandjat korraldama töötervishoiu- ja tööohutusalane välja- ning täiendõpe järgmistele töötajatele:

  • töökeskkonnaspetsialist,
  • töökeskkonnavolinik,
  • töökeskkonnanõukogu liikmed,
  • esmaabiandja.

Töökeskkonnaspetsialisti määrab tööandja oma töötajate hulgast. Pädeva töötaja puudumisel peab tööandja kasutama ettevõttevälist teenuseosutajat.

Töökeskkonnaspetsialist peab läbima täiendõppe koolitusasutuses mitte harvem kui kord viie aasta jooksul. Täiendõppe teemad valib ja õppekava kinnitab koolitusasutus tööandja ja töötajate vajadusest lähtuvalt.

Juhul kui tööandja ise  täidab töökeskkonnaspetsialisti kohustusi (tavaliselt väikeettevõtete puhul), peab ta samuti läbima täiendõppe koolitusasutuses vähemalt iga viie aasta tagant. Töökeskkonnaspetsialistide tasuta koolitusi korraldab Euroopa Sotsiaalfondi toel ka Tööinspektsioon.

Töökeskkonnavoliniku valivad töötajad endi hulgast juhul, kui ettevõttes töötab kümme või rohkem töötajat. Tööandja kohustus on korraldada töökeskkonnavoliniku valimiseks töötajate üldkoosolek.

Töökeskkonnavoliniku volitused kehtivad neli aastat, seejärel tuleb tööandjal korraldada taas töökeskkonnavoliniku valimiseks üldkoosolek. Tööandja korraldab töökeskkonnavolinikule töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe koolitusasutuses hiljemalt kahe kuu jooksul alates tema valimisest. Juhul kui töökeskkonnavolinikuks valitakse nelja aasta pärast sama isik, siis väljaõpet ei ole vaja korrata.

Töökeskkonnanõukogu moodustatakse tööandja algatusel ettevõttes, kus on vähemalt 50 töötajat. Töökeskkonnanõukogus on võrdselt tööandja määratud esindajaid ja töötajate valitud esindajaid. Nõukogu liikmeid on vähemalt neli ja nende volitused kehtivad neli aastat.

Tööandja korraldab töökeskkonnanõukogu liikmetele töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe koolitusasutuses hiljemalt kahe kuu jooksul alates nõukogu moodustamisest. Juhul kui töökeskkonnanõukogu koosseis jääb nelja aasta pärast samaks, siis väljaõpet ei ole
vaja korrata.

Töökeskkonnanõukogu liikmeteks võivad olla ka töökeskkonnaspetsialist ja töökeskkonnavolinikud.

Esmaabi andmiseks on tööandja kohustatud määrama töötajad, võttes arvesse ettevõtte suurust ja jagunemist struktuuriüksusteks, ning korraldama neile väljaõppe hiljemalt ühe kuu jooksul alates määramisest.

Mitme territoriaalselt eraldatud struktuuriüksuse või vahetustega töö korral peab igas struktuuriüksuses või vahetuses olema kohal vähemalt üks esmaabi väljaõppe läbinud töötaja.

Tööandja suunab esmaabiandja koolitusasutusse täiendõppele iga kolme aasta järel. Täiendõppe eesmärk on korrata ja süvendada väljaõppekursusel omandatud teadmisi ja oskusi. Koolitusasutus peab väljastama igale õppekursuse lõpetajale või õppepäeval osalejale tunnistuse, kus on märgitud läbitud teemad ja nende mahud, tunnistuse number ja koolitusasutuse nimi.

Nimetatud koolitustega võivad tegeleda sotsiaalministeeriumis registreeritud koolitusasutused.

Töötervishoidu ja -ohutust puudutavad õigusaktid leiate kokku koondatult siit.

Allikas:  Tööinspektsioon

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll