Eesti kaubandus-tööstuskoja liikmed on kojalt sageli küsinud, missugused kohustused langevad tööandjale, kui töötaja on kutsutud reservõppusele. Artiklis selgitatakse lähemalt, mis olukorraga on õiguslikult tegemist ja missugused on poolte kohustused.
Keda ja kui kauaks kutsutakse reservõppustele?
Reservväelane on kaitseväekohuslane, kes oma tervise seisundi ja vanuse poolest on tunnistatud kaitseväeteenistuskõlblikuks ning arvatud kaitseväe reservi. Reservis ollakse kuni 60-aastaseks saamiseni. Enamasti saadakse reservväelaseks pärast ajateenistuse lõppu.
Kaitseressursside Ameti võtab reservväelasena arvele väljaõpetamata sõdurina ka meessoost 28-60 aasta vanused Eesti Vabariigi kodanikud, kes pole ajateenistust läbinud. Kaitseminister on kehtestanud 2012. aastal kaitseväes ja Kaitseliidus korraldatavatel õppekogunemistel osalejate üldarvuks 6248 reservväelast.
Reservväelased jagunevad sõjaväelise auastme järgi sõduriteks, allohvitserideks ja ohvitserideks. See jaotus omab tähtsust reservõppuste ajalise kestuse seisukohalt. Reservväelase võib korraga õppekogunemisele kutsuda järgmiselt: ohvitseri – kuni 30 päevaks; allohvitseri – kuni 21 päevaks; sõduri – kuni 14 päevaks.
Isik saab enda kuulumist kaitseväe reservi kontrollida riigiportaali eesti.ee vahendusel kaitseväeteenistuskohustuslike Eesti kodanike riiklikust registrist.
Reservõppustest eemalejäämist õigustavad asjaolud
Õppekogunemisele ei kutsuta reservväelast, kes kandideerib kohaliku omavalitsuse volikogu, riigikogu, Euroopa Parlamendi või Vabariigi Presidendi valimistel.
Õppekogunemisele kutsumisest vabastatakse reservväelane tervise seisundi tõttu kaitseväe või Kaitseressursside ameti arstliku komisjoni otsuse alusel. Samuti vabastatakse õppekogunemisele kutsumisest reservväelane, kes on sõlminud valmisoleku reservi lepingu.
Reservväelase võib õppekogunemisele kutsumisest vabastada perekondliku olukorra tõttu või kui ta on õppekogunemise ajal kohustatud hariduse omandamise jätkamiseks olema õppetööl või eksamitel.
Tööandja õiguslik olukord
Töölepingu seaduses on ette nähtud alused (TLS § 19), mille korral on töötajal õigus töö tegemisest keelduda. Kui töötaja kasutab oma seadusest tulenevat õigust keelduda töö tegemisest, ei saa tööandja nõuda töötajalt töö tegemist ning puudub ka alus töötajaga töölepingu lõpetamiseks.
Üks sellistest alustest ongi töötaja viibimine ajateenistuses, asendusteenistuses või õppekogunemisel (TLS § 19 punkt 5). Õppekogunemisele kutsutud reservväelasele säilitatakse tema töö- või ametikoht (kaitseväeteenistuse seadus § 166). Tööandja ei saa kohustada töötajat mitte minema õppekogunemisele. Õppekogunemisele mitteilmumise eest saab isikut karistada rahatrahvi või arestiga.
Tuleb rõhutada, et reservõppustel viibimise aja eest ei pea tööandja töötajale töötasu maksma. Reservväelasele makstakse õppekogunemisest osavõtu aja eest tema ametikohale vastavat kaadrikaitseväelase palgataseme keskmist ja auastmetasu (kaitseväeteenistuse seadus § 154 lg 3). Seda tasu maksab riik.
Õppekogunemisele kutsumisest teatatakse reservväelasele enne kutsumist vähemalt 120 päeva ette. Seega on töötajal võimalus aegsasti informeerida ka oma tööandjat reservõppusele minekust. Viimast peaks töötaja kindlasti ka tegema.
Erinevalt avaliku teenistuse seadusest ei näe töölepingu seadus ette mingisuguseid vormistamise reegleid, kuidas peaks olema vormistatud töötaja eemalolek töökohast reservõppuste tõttu. Seega pole otsest kohustust eraldi dokumente selle kohta vormistada. Oluline on see, et tööandja teaks, kui kauaks on töötaja reservõppustele reservõppustele.
